Uuring: vanemate lubav suhtumine soodustab laste alkoholi tarvitamist

Värskelt teadusajakirjas Addiction avaldatud uuringus selgus, et lastevanemate hoiakutel on laste alkoholi tarvitamisele suur mõju. Vanemate lubava hoiaku puhul alustavad lapsed alkoholi tarvitamisega varem, joovad alkoholi sagedamini ning joovad end rohkem purju. Uuring valmis Tervise Arengu Instituudi, Cambridge’i Ülikooli ja Ida-Anglia Ülikooli teadlaste koostööna.

“Me näeme, et vanemate lubavam hoiak laste alkoholi tarvitamisse võib viia laste hulgas sagedasema tarvitamiseni ja purju joomiseni. Kuigi analüüsi kaasatud uuringutest on ligi pooled Ameerika Ühendriikidest ja ülejäänud Euroopa riikidest, leiame, et tulemusi saab üldistada ka Eesti konteksti,” sõnas uuringu juhtiv ekspert Mariliis Tael-Öeren, kes on Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ning Cambridge’i Ülikooli doktorant.

Lisaks leidsid teadlased, et esineb ebakõla selle vahel, millised on vanemate hoiakud ning kuidas neid tajuvad lapsed. Noored tajuvad vanemate hoiakuid veidi enam lubavamana, kui vanemad ise ütlevad. Tajutud vanemate lubavam hoiak ei olnud seotud alkoholi tarvitamise alustamisega, kuid seos oli olemas tajutud hoiakute ja tarvitamise sageduse vahel - kui tarvitamisega oli alustatud, tehti seda sagedamini.

“Ebakõla esinemine ei tähenda, et lapsed saaksid oma vanematest täiesti teistmoodi aru,” selgitas Tael-Öeren. “On võimalik, et vanemad ei ole oma hoiakuid selgelt väljendanud ja seega tajuvad lapsed oma vanemaid lubavamana. Kui vanemad soovivad, et nende lapsed ei tarvitaks alkoholi, peab oma sõnumi edastamisel olema selge. Seda kinnitas ka meie uuring.”

Professor Stephen Sutton Cambridge’i Ülikooli käitumisteaduste üksusest tõi välja, et sotsiaalsed normid võivad tekitada lastes arusaamatust. “Alkoholi tarvitamist põhjustavad eri tegurid, sealhulgas hoiakud ja sotsiaalsed normid. Kui üldine sotsiaalne norm ühiskonnas toetab vanemaid lastele alkoholi pakkuma, võivad lapsed eeldada, et nende vanemad on leebema hoiakuga, isegi kui see ei ole nii.”

Dr Felix Naughton Ida-Anglia Ülikooli terviseteaduste koolist lisas: “Hoiakutevahelise ebakõla avastamine on väga oluline, kuna see saab anda sisendit vanemlusprogrammidele, mille eesmärk on vähendada laste alkoholi tarvitamist ning samuti lastevanematele, kes tahavad teada, mida nad saavad oma laste kaitsmiseks teha.”

Uuring viidi läbi metaanalüüsina, mis võimaldab teadlastel kombineerida andmed eri artiklitest (mis võivad teinekord olla vasturääkivad), et jõuda usaldusväärsema tulemuseni. Kokku kaasati uuringusse andmed 29 artiklist, mis sisaldasid teavet ligi 16 500 lapselt vahemikus 7-18 eluaastat ja 15 000 vanemalt Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast. Uuringut rahastas Sihtasutus Archimedes. Tael-Öereni ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas Addiction.

Taustainfo:

Alkohol on üks suurimaid riskitegureid sotsiaalse, vaimse ja füüsilise kahju tekitamisel ning on seotud erinevate haiguste tekkega. Eriti ohtlik on alkohol noortele, kelle organism ja aju ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kuigi enamikes Euroopa riikides (sh Eestis) on alkoholi tarvitamine lubatud alates 18-eluaastast, näitab 2015. aastal läbi viidud Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise võrdlusuuring, et üle poolte (58%) 15–16-aastastest Eesti noortest on 13. eluaastaks tarvitanud alkoholi ning 15% olnud purjus.

Alkoholiga puututakse kokku juba varases eas: juba kaheaastased on suutelised eristama alkohoolseid jooke mittealkohoolsetest. Neljandast eluaastast on lapsed suutelised aru saama, et alkohol on üldjuhul mõeldud ainult täiskasvanutele ja et seda tarvitatakse kindlates olukordades. Mitmed uuringud on näidanud, et vanemate käitumine ja kodune keskkond on seotud laste alkoholi tarvitamisega, kuid täpne arusaam vanemate hoiakute osas on jäänud selgusetuks.