Terviseradadelt kogutav statistika aitab kaasa radade arendamisele

SA Eesti Terviserajad ja Kultuuriministeerium hakkavad koguma andmeid terviseradadel ja tervisespordikeskustes liikujate arvu kohta. Praegu on loendurid paarikümnel rajal, aasta lõpuks nende arv kahekordistub.

Pilootprojekt annab olulist infot radade ja regionaalsete tervisespordikeskuste kasutamise kohta ning selle abil saab hinnata investeeringute tõhusust ja vajadusi. Sellest aastast avas Kultuuriministeerium regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme igale maakonnale ning nendest keskustest tulev statistika aitab hinnata selle meetme tõhusust.

„Elanikkonna liikumisharrastuse kasv on üks meie olulisemaid eesmärke. Selleks on oluline, et üle Eesti oleks elanikel head tingimused liikumiseks ning võrgustikku arendataks teadlikult ja põhjendatult,” selgitas Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

SA Eesti Terviserajad kasutab loendurite andmeid ka uute terviseradade planeerimisel, näiteks on läbi viidud loendus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal Sütiste parkmetsas.

„Radade kasutusinfo abil saame teada kui palju radasid külastatakse ning sellele tuginedes analüüsida radade võrgustiku vajadusi ning planeerida arendustegevusi ja investeeringuid,” ütles Eesti Terviserajad SA nõukogu esimees Rait Pallo.

„Radade kasutusinfo on kasulik ka kasutajatele. Näiteks talvel saab suusataja rajaletulekut planeerida sest teab, mis ajal on suusarajal rohkem või vähem rahvast ning rajameistritel on tänu sellele radade hooldust hea planeerida,“ lisas SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõoke.

SA Eesti Terviserajad asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Eesmärk on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks. Praegu on Eestis üle 100 terviseraja ja 73 siseterviserada.