Patsiendiohutuse päev tõstab teadlikkust ravivigade ennetamisvõimalustest

17. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks.

„Patsiendiohutus on tõusnud ülemaailmseks terviseprioriteediks. Kahjujuhtumite tagajärgede ja ennetusega tegelemine on tervishoiu oluline osa. Kuigi arstiabi on Eestis väga heal tasemel, tuleb ka meil kahjuks ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ohutuma tervishoiu suunas liikumiseks vajame läbipaistvat patsiendikindlustuse süsteemi, mis võimaldaks eksimustest õppida, neist avatult rääkida ja nendega julgemalt tegeleda. Selle üks olulisi eeldusi on patsientidele välditava kahju õiglane hüvitamine ilma üleliigse bürokraatiata.“

Mitmeid patsiendiohutust toetavaid tegevusi on Eestis alustatud juba aastaid tagasi. Esimesed patsiendiohutust reguleerivad sätted pandi Eesti õigusaktidesse juba 2004. aastal. Patsiendiohutuse töörühm, mis tegeleb patsiendiohutusnõuete kaasajastamisega on käinud sotsiaalministeeriumi juures koos alates 2017. aastast.

Patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse haiglates tervishoiutekkeliste nakkuste järelevalvesüsteemi, korraldatakse nakkuste seire ja kätehügieeni kampaaniaid, koostatakse ravi-, patsiendi- ja käsitlusjuhendeid, tegeletakse ravikvaliteedi näitajate seadmise ja jälgimisega, on võetud kasutusele kirurgilise ohutuse kontrollkaart, ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas, registreeritakse patsiendiohutusjuhtumeid raviasutustes ning patsiendiohutus on lõimitud tervishoiutöötajate õppekavadesse.

„Juhtumite arv, kus inimene saab tervishoiusüsteemis kannatada, on kui jäämäe veepealne osa kõigist ohuolukordadest, mis tegelikult süsteemis varjul on. Tulevaste patsientide kaitseks tuleks igas tervishoiuasutuses osata probleeme ennetavalt märgata, analüüsida ja neist õppida,“ ütles Eesti Patsientide Liidu juht Kadri Tammepuu. „Seda saavad teha vaid praktikud ise, aga selleks on neil esmalt vaja nii haiglajuhtide, ametnike, aga ka ühiskonna toetust ja õiglasemat suhtumist. Lennunduses on selline lähenemine ennast õigustanud – lennusõitu peetakse täna kõige ohutumaks reisimise viisiks.“

Patsiendiohutusega seonduv on praegu iga raviasutuse enda korraldada. „Ravivigu ja ohuolukordi saab oluliselt vähendada, kui kasutaksime üksteise kogemusi ja tegutseksime ühtsete põhimõtete järgi,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt. „Asjatundjad on uue süsteemi välja mõelnud, arstid on selleks valmis ja praegu ootame koos patsientidega ainult poliitikutelt rohelist tuld.“

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud patsiendikindlustuse ja patsiendiohutuse töörühmad on võtnud eesmärgi leppida kokku ühtsetes patsiendiohutuse põhimõtetes kogu tervishoiusüsteemi jaoks.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangutel saab ligikaudu 10% tervishoiuteenuste tarbijatest tervishoius kahju. Igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.

Euroopa Liidus kannatab umbes 8–12% haiglapatsientidest haiglasoleku ajal ilmnenud kõrvalekallete tõttu. Igal aastal saab EL-is hinnanguliselt 4,1 miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse.

OECD 2017. aasta andmetel kulutavad raviasutused kuni 15% oma eelarvest välditavate ohujuhtumite ja eksimuste tagajärgedega tegelemiseks.