Valminud on vaimse tervise roheline raamat

Uuringud näitavad, et iga teine inimene kogeb elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi ja iga viies inimene kord aastas. Pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15-20 aastat lühem.

2017. aasta andmetel on Eestis mõni vaimse tervise häire 13,2% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoosisid psühhiaatrid 2019. aastal kokku 23 640 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu, kokku konsulteeriti 94 603 inimest. Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad aasta-aastalt. Samas on suur osa vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja ravitavad.

„Äsjane COVID-19 kriis tõi vaimse tervise teema taas teravalt fookusesse. Eriolukorral oli sotsiaalne ja psühholoogiline mõju kogu elanikkonnale – rahvusvaheline terviseoht, kasvav tööpuudus, perekondade eraldamine ja mitmesugused muud eluviisi muutused on ärevuse, depressiooni ja enesevigastamise olulised psühholoogilised riskifaktorid. Ka esmased uuringud kinnitavad, et COVID-19 kriis võis mõjutada inimeste vaimset tervist nii praegu kui tulevikus. Me ei tea veel, kui suur saab kokkuvõttes olema kriisi mõju, kuid me peame olema valmis vaimse tervise probleemide tõusuks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eksperdid kirjeldavad vaimse tervise rohelises raamatus valdkonna peamisi probleemkohti, lahendusi ja arengusuundi. Terviklik poliitikadokument on vajalik samm, et tähtsustaksime vaimset tervist senisest enam ja panustaksime selle hoidmisse nii indiviidi, kogukonna kui riigi tasandil.“

Vaimse tervise roheline raamat on valminud koostöös paljude oma ala ekspertide ja professionaalidega. Vastvalminud poliitikadokument visandab tulevikuvisiooni vaimse tervise valdkonna arendamiseks ning toetab vaimse tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis.