Kuidas läheb meie noortel? Ilmus artiklikogumik Eesti noorte tervisekäitumisest

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas Eesti Arsti lisaväljaandena artiklikogumiku „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine rahvusvahelises vaates“, mis annab ülevaate 11-, 13- ja 15-aastastest noortest. Üldiselt on Eesti noored oma eluga rahul ning tunnetavad ka vanemate toetust, kuid murekohtadeks on keskmisest rohkem tervisekaebusi, sh vaimse tervisega, vastumeelsus kooliskäimisele ning madal kehaline aktiivsus ja ülekaal.

Artiklikogumikus keskendutakse kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behavior in School-aged Children (HBSC) Study) Eesti ja rahvusvaheliste andmete võrdlusele, milles saame Eesti tulemusi hinnata lähiriikide ja uuringus osalevate riikide keskmiste tulemustega. Uuring annab ülevaate tervisekäitumisest, rahulolust elu ja tervisega, suhetest ning riskikäitumisest.
Varem on tutvustatud uuringutulemusi rahvusvahelise raporti kaudu ning eesti noorte tervisekäitumise trende 2002 kuni 2018. Kogumiku lõppu on lisatud tabelid, mis moodustavad valiku uuringu rahvusvahelistest tulemustest riikide pingereana, mille järjestus on saadud iga vanuserühma poiste ja tüdrukute keskmise järgi. 

Võrreldes HBSC-uuringu keskmistega on suures osas Eesti noorte tervisekäitumise näitajad üsna keskmisel tasemel, kuid võrreldes lähinaabritega on näitajate järjestus muutuv.

Üldiselt on meie noored eluga rahul, kuigi Eestis kurdavad noored tervisekaebusi sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt. Kooliskäimise meelepärasus on endiselt üks madalamaid HBSC riikide seas. Sarnaselt teistele Baltimaadele kogevad meie õpilased koolikiusamist sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt, kuigi kiusamine Eesti koolides alates 2006. aastast on olnud järjepidevalt langustrendis. Samas meie noored tunnetavad vanemate tuge rohkem ning seeläbi on meie noorte heaolu kõrgem.

Tarbivad vähem karastusjooke

Eesti noored tarbivad igapäevaselt märgatavalt vähem karastusjooke ning puu- ja köögivilju tarbivad igapäev samapalju, kui HBSC-uuringus noored keskmiselt. Eeskujuks teistele lähiriikidele saab tuua meie noori seksuaalkäitumises, kes viimase vahekorra ajal kasutasid kondoomi oluliselt enam kui HBSC-uuringus keskmiselt.

Madal kehaline aktiivsus ja ülekaal

Eesti noori iseloomustab keskmisest madalam igapäevane kehaline aktiivsus ja ülekaaluliste, sh rasvunute noorte oluliselt suurem hulk. On kurb märkida, et kehaline aktiivsus (16% õpilastest) jääb alla HBSC-uuringu keskmise taseme ning ülejäänud riikidega võrreldes asume 11- ja 13-aastaste kehalise aktiivsuse poolest riikide järjestuses alumises kolmandikus. Näiteks Soome kooliõpilaste kehalise aktiivsuse näitaja on ligi kaks korda kõrgem kui Eestis. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kõrval asume ülekaaluliste noorte hulga poolest (18%) negatiivses mõttes uuringus osalenud riikide järjestuse ülemises kolmandikus. Elu jooksul sigarette suitsetanud noori on Eestis kaks korda enam kui HBSC-uuringus keskmiselt, 15-aastaste seas on selliseid noori rohkem vaid Leedus ja Lätis.

Eesti noored kurdavad rohkem tervise üle, ka vaimse tervise

Subjektiivse tervise osas võrdluses naabritega selgub, et kuigi Eesti noored on oma eluga rohkem rahul kui Läti, Leedu või Rootsi noored, hindavad oma tervist väga heaks oluliselt vähem noori kui Leedus või Rootsis. Vähemalt kaks korda nädalas esinevaid tervisekaebusi on Eesti, Läti ja Rootsi noortel sagedamini kui HBSC -uuringus keskmiselt.

Vaimse tervise probleemide avaldumine kattub suuresti teiste tervisekaebustega. Vanuse kasvades vaimse tervise kaebused (eriti masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) sagenesid, tüdrukutel märkimisväärselt enam kui poistel. Näiteks masenduse või kurbuse avaldumises sagedamini kui kord nädalas, asetsevad Eesti 15-aastased HBSC riikide seas negatiivses järjestuses kuuendal kohal.

Kuigi uuringuaastate võrdluses on näha positiivseid muutusi meie noorte tervisekäitumises, siis võrreldes lähi naabritega on meil põhjust võtta eeskuju lähi naabrite edulugudest tervisekäitumise edendamisel.

Noorte tervise profiil

• On eluga rahul
• Tunnetavad vanemate toetust
• Tarbivad vähem suhkrut sisaldavaid karastusjooke
• Seksuaaltervises teadlikumad
• Omavad keskmisest rohkem tervisekaebusi, ka vaimse tervisekaebusi
• Koolise ei meeldi käia
• On saanud tunda koolikiusamist keskmisest enam
• Madal kehaline aktiivsus
• Ülemäärane kehakaal
• Keskmisest kaks korda enam suitsetajaid