Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide arv arstidel väheneb, õdedel veidi kasvab

2019. aastal vähenesid tervishoiuasutuse arstide ning õdede vastuvõttude ja koduvisiitide arv kokku vastavalt 2,9 ja 3,3 protsenti võrreldes eelneva aastaga, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam ilma tavapäraste vastuvõttudeta, kasutades telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi.

Möödunud aastal registreeriti 9,8 miljonit arsti ja õe ambulatoorset visiiti, mis on 299 000 võrra vähem kui aasta varem. Kahanev tendents oli ka 2018. aastal, kui ambulatoorsete visiitide arv vähenes veidi üle 200 000 (-2,2%) võrreldes aasta varasemaga

Arsti ambulatoorseid vastuvõtte registreeriti 7,2 miljonit, mis on aasta varasemaga 2,8 protsenti vähem. Perearsti vastuvõtte (3 361 931) registreeriti 4,7 ja teiste eriala arstide vastuvõtte (3 839 289) kokku 1,1 protsent vähem kui 2018. aastal. Kuna perearsti vastuvõtud moodustavad ligi poole ambulatoorsetest vastuvõttudest, mõjutavad nad oluliselt üldist töö mahtu.

Koduvisiite tegid arstid kokku 25 884 korral, mida oli 18,4 protsenti vähem kui eelneval aastal. Peamiselt oli tegu perearstide külastustega, mis vähenes 14,9 protsenti.

„Kuigi silmast-silma visiitide arv on kahanemas, siis arsti ja õe töökoormus ei ole vähenenud. Pigem on muutunud arsti ja õe töökorraldus – patsientide terviseprobleeme või tervisega seotud küsimusi lahendatakse rohkem otsekontaktita. Kasutatakse telefoni, e-kirja, või muid elektroonseid võimalusi,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. Seda kinnitab ka perearsti ja -õe patsientide telefoni ning e-posti teel toimunud nõustamiste kasv. Eesti Haigekassa andmetel tegid perearstid 2019. aastal telefoni ja e-posti teel patsiendi nõustamisi 1,8 miljonil ja pereõed ligi 825 000 korral. Eelneva aastaga võrreldes suurenes eelnimetatud nõustamiste arv perearstil 5 protsenti ja pereõel 10 protsenti.

Õendustöötajate iseseisvaid vastuvõtte registreeriti veidi üle 2,1 miljoni, mida on varasemaga võrreldes 0,5 protsendi rohkem. Pereõed tegid ligi 1,45 miljonit vastuvõttu, moodustades kõikidest õendustöötajate vastuvõttudest 68 protsenti. Eelneva aastaga võrreldes vähenes pereõe vastuvõttude arv ühe protsendi võrra ja suurenes teistel ametikohtadel (üld-, taastus-, lasteõde jne) töötavatel õdedel ning ämmaemandatel.

„Kolmel viimasel aastal on õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv olnud samal tasemel, kuid viimase kümne aasta jooksul on see suurenenud kolm korda ─ 700 000-lt 2,1 miljoni vastuvõtuni,“ tõi välja Anderson. „Aastatel 2009–2016 suurenes vastuvõttude arv keskmiselt 17 protsenti ehk ligi 193 000 vastuvõtu võrra aastas,“ lisas ta.

Õendustöötajate koduvisiite registreeriti 409 505, millest enamik (95%) oli koduõe külastused. 2019. aastal tegid õendustöötajad 19 protsenti vähem koduvisiite kui aasta varem, kuid kolmandiku rohkem kui kümme aastat tagasi.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.