Kevadised koroonapiirangud narkootikumide kättesaadavust ei vähendanud

Tervise Arengu Instituut (TAI) viis kevadel läbi küsitlusuuringu, mille eesmärk oli välja selgitada koroonapiirangute mõju narkootikumide tarvitamisele. Uuringus osalesid eelneva 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud Eesti inimesed, kellest pea 90 protsenti olid viimase 30 päeva jooksul narkootikume tarvitanud.

76 protsenti vastajaist tarvitas viimase 30 päeva jooksul kanepit, sellele järgnesid ecstasy/MDMA ning amfetamiinide tarvitamine, kumbki 26 protsenti, ning kokaiini/kräkk-kokaiini tarvitamine 13 protsendiga. Esines mitme erineva narkootikumi tarvitamist.

Kolmandik uuringus osalenutest vastas, et koroonapiirangud nende narkootikumide tarvitamist ei muutnud. Üle kolmandiku oli neid, kes tarvitamist vähendasid või tarvitamise lõpetasid. Sagedamini hakkas narkootikume tarvitama neljandik vastanutest. Piirangute ajal püsisid inimesed rohkem kodus ja tarvitamise vähenemist soodustasid vähenenud tarvitamis- ja ostmisvõimalused, mida nimetas 34 ja 27 protsenti vastajaist. Samuti mängisid rolli majanduslikud tegurid. „Piirangute ajal oli inimestel küll rohkem vaba aega, kuid vähenes vaba aja veetmise mitmekülgsus ja puudus tugi keeruliste aegadega toime tulemiseks. Tarvitamist suurendasid peamiselt igavus ja ärevus,“ selgitas TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse analüütik Velli Kütt. Igavust nimetas narkootikumide tarvitamise suurenemise põhjusena 77 ning ärevust 44 protsenti vastajaist.

Narkootikumide tarvitamise viis, narkootikumide puhtus, hind ja kogus püsisid enam kui poolte vastajate hinnangul muutumatutena. Kaks kolmandikku vastanutest hankis või püüdis hankida COVID-19 eriolukorra ajal narkootikume. Enim hangitud uimastiks oli kanep. Vaid 5 protsendil soovijatest ei õnnestunud narkootikume hankida.

Enam kui poolte vastanute jaoks muutusi narkootikumide hankimise viisis ei toimunud. 14 protsenti vastanutest hankis suuremaid koguseid, 12 protsenti kasutas teist vahendajat ja 10 protsenti hankis sagedamini. Teisalt hankis 8 protsenti uuringus osalenutest narkootikume harvemini, 5 protsenti väiksemaid koguseid ja 5 protsenti katkestas narkootikumide hankimise COVID-19 piirangute ajal.

„Distantsilt pakutavate tugiteenuste kasutamine ega kasutamise soov piirangute tõttu ei suurenenud. Hea oli tõdeda, et need, kes soovisid saada abi, seda ka said,“ lisas Kütt.

COVID-19 piirangute ajal narkootikumide tarvitamist käsitlev EMCDDA (Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskus) rahvusvaheline veebiuuring EWSD (Mini European Web Survey on Drugs) viidi läbi 2020. aasta aprillis ja mais eesmärgiga hinnata võimalikke muutusi narkoturul, narkootikumide tarvitamises ja tugiteenuste kättesaadavuses. Eesti tulemusi käsitleva uuringu aruandega saab tutvuda TAI kodulehel.

Inimesi küsitleti järgmiste narkootikumide osas: kanep (taimne/vaik), ecstasy/MDMA, amfetamiinid, kokaiin/kräkk-kokaiin, heroiin, LSD, sünteetilised kannabinoidid, muud sünteetilised stimulandid (nt katinoonid) ja muud retseptita opioidid (näiteks fentanüül, metadoon, buprenorfiin). Küsimused töötas välja EMCDDA (Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskus) ja uuring viidi läbi mitmes Euroopa ja Ees-Aasia riigis.

Eesti uuringus osales 1146 vähemalt 18-aastast Eestis elavat inimest, kes olid viimase 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud. Tegemist oli mugavusvalimiga, mille põhjal ei saa teha järeldusi kõikide narkootikumide tarvitajate kohta, kuid võib saada aimust peamistest esinenud tendentsidest.

Eesti sarnanes suures osas teistele riikidele – populaarseimaks tarvitatud narkootikumiks oli kanep. Eesti valimis osales enam amfetamiinide ja ecstasy/MDMA tarvitajaid, kuid teistes riikides oli enam muude retseptita opioidide tarvitajaid.

Olenevalt vastajast ja tema kogetud probleemidest võis narkootikumide tarvitamine piirangute ajal muutuda. Uuringu metoodika ei võimalda saada olukorrast ja toimunud muutustest täielikku pilti. Saadud tulemused annavad ülevaate narkootikumide tarvitamisest piirangute ajal ja võimaldavad kohandada tugi- ja kahjude vähendamise teenuseid haavatavate sihtrühmade vajadustele vastavamaks.