Keda mõjutas koroonastress kõige enam?

Tervise Arengu Instituut (TAI) on korraldanud küsitlusuuringuid, et selgitada välja inimeste kokkupuuteid koroonaviirusega. TAI läbiviidud kolmanda laine uuring toimus ajavahemikus 13.04−05.05.2021. Ligi 90% siis vastanutest nõustus, et vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel ja olulised ka teiste inimeste kaitsmise seisukohalt ning nad järgivad vaktsineerimise osas meedikute soovitusi.

Küsitluse toimumise ajal tundis iga teine vastanu stressi või ärevust rohkem kui tavaliselt, mis on pisut madalam võrreldes eelmise kevadega, kuid kõrgem võrreldes eelmise suvega (2020 aprill 53%, 2020 juuni−juuli 25%, 2021 aprill 47%). Suuremat stressi tajusid sagedamini naised, nooremad (18−29-aastased) ja madalama sissetulekuga vastajad.

„Depressiooni sümptomeid esines viimase nelja nädala jooksul 19% vastajatel, sagedamini naistel ja noorematel kui 44-aastastel. Ligi kolmandikul esines vaimse kurnatuse sümptomeid ning seda sarnaselt sagedamini naistel ja nooremates vanuserühmades,“ selgitas tulemusi TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Vaktsineerimine

36% vastanutest oli enda sõnul COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud mai alguse seisuga vähemalt ühe doosiga. Üle 65-aastastest 77% ja 55−64-aastaste vanuserühmast pisut alla poole. Vaktsineeritute hulgas oli rohkem eesti keelt kõnelevaid uuritavaid, enam kõrgharidusega ja rohkem maapiirkonnas elavaid inimesi. Piirkonniti oli madalaim vaktsineeritute protsent Kirde-Eestis ning kõrgeim Kesk- ja Lääne-Eestis.

Vaktsineeritutest ligi pool olid saanud Pfizer/BioNTech (46%) ja ligi pool Astra Zeneca (49%) vaktsiini. Väike osa oli vaktsineeritud Moderna (5%) ja mõned üksikud Spuntnik V (0,3%) vaktsiiniga. Pooltel esines enda sõnul vaktsineerimise järgselt kõrvalnähtusid nagu palavik, väsimus, valu vms.

Vaktsineerida mittekavatsevate hulgas oli rohkem põhihariduse ning pigem madalama sissetulekuga vastajaid.

„Võrreldes varasemate TAI läbiviidud küsitlustega oli suhtumine vaktsineerimisse üldiselt pisut muutunud. Kui 8% ei pidanud vaktsineerimist varem oluliseks, siis koroonaviiruse pandeemiaga on nende suhtumine muutunud ja nüüdseks peavad nad vaktsineerimist oluliseks. 5% ei ole oma suhtumist muutnud ja ei pea vaktsineerimist endiselt vajalikuks. Muutus võrreldes varasema küsitlusega on, et kui eelmisel suvel iga neljas ei osanud hinnata vaktsineerimise olulisust, siis nüüdseks oli selliseid vastajaid vähem,“ tegi kokkuvõtte Vorobjov.

Testimine ja nakatumine

Üle poole uuritavatest oli testitud vähemalt korra koroonaviiruse suhtes. Mõnevõrra sagedamini muukeelsed, kõrghariduse, kõrgema sissetulekuga, kes elasid pigem suurema elanike arvuga linnades.

Veidi sagedamini oli COVID-19 diagnoosi saanud nooremad, 18−29-aastased mehed. Samas raskemad haigusnähud esinesid võrreldes ülejäänutega sagedamini üle 55-aastaste hulgas. Sagedamini vajasid haiglaravi vanemad uuritavad, kõige sagedamini üle 65-aastased mehed.

Tervisekäitumine

Uuringute põhjal võib öelda, et pandeemia mõju tervisekäitumisele oli vähene. Võrreldes eelmise aasta tulemustega ei olnud alkoholitarvitamise sageduses olulisi muutusi. Käesolevas uuringus tarvitas alkoholi kaks või rohkem kordi nädalas 17% vastanutest (eelmisel kevadel 18% ja suvel 16%). Sarnaselt varasemaga ligi pool toitus enda sõnul tervislikult ja ligi kümnendik pigem ebatervislikult. Sama palju kui varasematel ajaperioodidel (51%) tegeles tervisespordiga kaks korda nädalas või sagedamini.

Tööhõive

Viimase 6 kuu jooksul ligi pooltel vastanutest töökoormus ei muutunud, 29% suurenes, 15% vähenes, 2% oli leidnud uue töö ja 1% oli sunnitud puhkusel.

Võrreldes 2020 suviste andmetega oli sarnaselt üle poole neid, kelle sissetulek võrreldes eelnevate kuudega (juuni−juuli 2020 67% ja aprill 2021 66%) ei muutunud. Vähenenud aga oli nende hulk, kelle sissetulek langes (vastavalt 26% ja 20%) ning suurenenud nende hulk, kelle sissetulek suurenes võrreldes eelnevate kuudega (vastavalt 6% ja 14%).

TAI läbiviidud kolmanda laine uuring toimus ajavahemikus 13.04−05.05.2021, kui ligikaudu 10 000 inimesele saadeti e-posti teel kutse uuringus osalemiseks. Uuritavateks olid 18−80-aastased Eesti elanikud, kes sattusid rahvastikuregistri loendi põhjal moodustatud juhuvalimisse ja osalesid uuringu eelmistes andmekogumistes. Küsimustikule vastas täies mahus 3604 nimest ehk kohandatud vastamismääraks oli 35%.