Kuidas aitavad elektroonilised terviseandmed tervist hoida?

Eestis saab igaüks vaadata oma terviseandmeid ja -dokumente patsiendiportaalist digilugu.ee, mis juba tosin aastat on teinud meie elu mugavamaks. Siiski kerkib küsimus – kuidas neid andmeid kasutatakse ning mis vajaks muutmist?

24. jaanuaril algab suur üle-eestiline teadusuuring, mille heaks saab igaüks anda panuse patsiendiportaali vahendusel!

Inimene saab oma tervise hoidmiseks ning haiguste ennetamiseks ise väga palju ära teha. Ka elektroonilisi terviseandmeid on võimalik toetavate tervishoiuteenuste ja infosüsteemi täiendavate funktsionaalsuste abil inimese kasuks tööle panna.

Mis need täpsemalt on? Tegu on andmetega, mis sisaldavad inimese terviseajalugu ja koosnevad seni tema kohta kogutud elektroonilistest meditsiinilistest andmetest, mida hoitakse tsentraalses süsteemis (TIS – tervise infosüsteem). Eestis saab kõige mugavamalt oma terviseandmetega tutvuda patsiendiportaalis. 

Internetiteenused arenevad maailmas aga väga hoogsalt. See, mis täitis inimeste soove või vajadusi viis aastat tagasi, ei pruugi enam vastata meie ootustele praegu.

24. jaanuarist kuni 20. veebruarini saab iga Eesti inimene jagada kogemust oma terviseandmete kättesaadavuse ja kasutamise kohta – anda tagasisidet, milliseid võimalusi ta juba täna patsiendiportaalis kasutab ja missuguseid lahendusi ta ootab. Just sel ajaperioodil ilmub portaalist väljalogimisel ekraanile vastav küsimustik. Eesmärk on uurida inimeste kogemust patsiendiportaali (digilugu.ee) vahendusel terviseandmete kasutamise kohta laiemalt.

Elektrooniliste terviseandmete kasutamise võimalusi on uurinud erinevad ülikoolid üle maailma. Praegu ongi käimas sarnane uuring Eestis projekti NORDeHEALTH raames. See on Eesti ja Põhjamaade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada  võimalusi tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks. Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu on patsientidel juba täna võimalik tutvuda oma terviseandmetega – ja selle hulka kuulub ka patsiendiportaal digilugu.ee. Projekti raames on kavas ka üle-eestiline uuring.

Patsiendiportaal pakub palju häid võimalusi ka praegu

Eesti patsiendiportaalil on palju positiivseid omadusi. Esiteks on tegu personaalse terviseplatvormiga, mis aitab näiteks jälgida enda raviandmeid, broneerida aegu, esitada tahteavaldusi, koostada tervisedeklaratsioone, anda nõusolekuid ja palju enamat. Portaal võimaldab teha teadlikumaid terviseotsuseid. Lisaks on kõik andmed ühes kohas, sh viimasel kahel aastal oluline COVID-19 info ja vaktsineerimise teave. Siiski tuleb meelde tuletada, et digilugu.ee loodi juba 2008. aastal, samal ajal tervise infosüsteemiga (TIS).

"Alates selle loomisest on keskkonda, selle sisu ja võimekust tänaseni vähesel määral uuendatud ning see ei vasta enam kasutajate ootustele. Liidetud on küll mõningad uued funktsioonid (nt COVID-19 testimisele registreerimine), kuid suuremaid sisulisi muutusi pole veel  tehtud. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei innovatsioonitiimi ühisprojektina valminud eelanalüüs,“ märgib NORDeHEALTH projektijuht Barbara Haage.

Eelanalüüsist on selgunud, et mõningatele asjadele vaatame täna teisiti. Seega on tehniliselt loodud keskkond, mis peaks aitama kaasata inimest oma tervise hoidmisse ja juhtimisse, kuid inimeste ootused on muutunud. 

Milliseks võiks patsiendiportaal tulevikus muutuda?

Inimesele on oluline, et portaal annaks tulevikus personaalse ja tervikliku ülevaate tema füüsilisest ja vaimsest tervisest ning sotsiaalsest olukorrast, lähtudes sealjuures tema enda sõnastatud tervise eesmärkidest. Lisaks võimaldaks portaal ravisoostumust parandada, kuvades nt arsti kinnitatud viimase raviskeemi, mis on nähtav kõikidele teenuseosutajatele nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis. Tulevikus koondaks portaal tõenduspõhised patsiendiõpetuse materjalid, võimaldaks teabevahetust ja vajaduse korral võrgustikukohtumisi tervishoiuspetsialisti ning patsiendi ja tema perekonna vahel, kus lähtutakse patsiendikesksetest raviteekonna kokkulepetest. Oluline on seegi, et portaal muutuks kasutajasõbralikumaks ja personaalsemaks, et meeldetuletussüsteemid toimiksid tõrgeteta jms.

Unistame suurelt!

Ja kui unistada suurelt, siis miks ei võiks patsiendiportaal tulevikus olla süstematiseeritult riskipatsiente leidev, tuvastades kõrge haiguskoormusega ja sotsiaalvajadustega patsiendid, et võimaldada tegelda kõrge riskiga patsientidega süsteemsemalt ja vähendada nende haiglasse sattumise riski. Samuti võiks portaalil olla tagasiside kogumise funktsionaalsus, mis võimaldaks koguda süsteemselt tagasisidet erinevate teenusega rahulolu, tervisetulemite, elukvaliteedi jms kohta ning annaks patsientidele võimaluse läbi portaali teatada näiteks raviprotsessis kogetud patsiendiohutusjuhtumitest.

Esimesed sammud olukorra parandamiseks on tegelikult juba tehtud. 2019. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei innovatsioonitiimi ühisprojektina eelanalüüs, kus toodi välja patsiendiportaali praegused kitsaskohad ning need parendamist vajavad funktsionaalsused, mida portaali edasisel arendamisel arvesse võtta. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 ühe alaeesmärgina on defineeritud inimesekeskne tervishoid, et suurendada inimese rolli ja vastutust oma tervise hoidmisel ja edendamisel. Seega, olemasolevatele võimalustele lisaks on patsiendiportaalil oluline roll pakkuda tulevikus inimestele motiveerivaid, visualiseerivaid ja terviseharitust suurendavaid funktsionaalsusi.

2021. aastast vastutab portaali visiooni loomise ja sisulise poole eest Tervise Arengu Instituut (TAI), kes koostöös lahenduse arendusi telliva ja tehnilist lahendust haldava Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) hakkab Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud toetuse abil tegema portaalimuudatusi. Eelmise aasta novembrist kuni selle aasta maini teeb AS Nortal patsiendiportaali ärivajaduste ja tehniliste nõuete detailanalüüsi. Esmaste muudatuste tähtaeg on 2023. aasta august ja selleks ajaks uuendatakse TEHIKu eestvedamisel portaali visuaalset poolt ja tehnilist platvormi.

Soovitame kõigil kasutada võimalust ning jagada oma kogemusi, sest just need on oluliseks sisendiks edasiste arendustööde planeerimisel eesmärgiga toetada Eesti inimesi oma tervise hoidmisel!