Lastekaitse Liit esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile arvamuse alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kohta

Lastekaitse Liidu arvates on oluline hinnata eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju lapse huvidele tervikuna, st et muudatused ei tooks kaasa põhjendamatut kvaliteedilangust ega tooks kaasa ebavõrdset ligipääsu haridusele.

Näiteks seletuskirjas on märgitud, et lasteaedade miinimumkoosseisu kehtetuks tunnistamine võib põhjustada alushariduse kvaliteediriski kohaliku omavalitsuste üksustes. Olukorras, kus eelnõu rõhutab paindlikkust, tuleb siiski meeles pidada ka asjaolu, et omavalitsusüksuste lai tegutsemisdiapasoon ei kindlusta paraku alati lapse huvide esikohale seadmist, vaid annab muu hulgas suurema võimaluse nt halduskulusid optimeerida. Liit rõhutab, et lisaks õpetaja erialastele oskustele on keskse tähtsusega, et õpetajal oleks piisavalt aega märgata igat last ja tema vajadust. Olukord, kus eelnõuga on võimalik moodustada senisest suuremaid rühmi, ei aita paraku kaasa laste huvidest lähtuvale individuaalsele lähenemisele.

Liit juhib arvamuses tähelepanu, et vaja on panustada põhiteenustele lisaks ka tugiteenustele, sest ennetav töö ja varajane sekkumine on esmatähtsad nii inimlikust kui ka majanduslikust aspektist lähtuvalt. Kui lasteaias/-hoius lapsele sobivat õpetust ja keskkonda pakkuda ei suudeta, lisanduvad lapse esmastele probleemidele emotsionaalsed- ja käitumisprobleemid, sh agressiivsus, mis ohustab ka teiste laste turvalisust ning kahjustab muu hulgas kõigi (sh erivajadusega lapse) vaimset tervist. Sel moel hakkab kannatama kogu alushariduse kvaliteet ja tagajärjeks võib olla alushariduse kättesaadavuse vähenemine erivajadustega lastele. Lastekaitse Liit on alati olnud seisukohal, et varajane märkamine aitab ennetada ja toetada arengu mahajäämusega seotud probleeme ja märgata ning aidata hooletusse jäetud või perevägivalla all kannatavaid lapsi.

Liit avaldab heameelt, et eelnõus rõhutatakse korduvalt nii horisontaalse kui ka vertikaalse koostöö vajadust, sh nii omavalitsuste vahel, erasektoriga kui ka vanematega, samuti suurema tähelepanu pööramist laste kaasamisele. Samas vajab täiendavat analüüsi eelnõust tulenevate muudatuste reaalne rakendamine praktikas. Vaja on vastavad rakendusaktid, juhendmaterjalid ja suunised üle vaadata ning kommunikeerida laiaulatuslikke muudatusi sihtgrupile selges ja arusaadaval viisil ning keeles.

Lastekaitse Liit on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada ühetaoline alushariduse raamistik (sh ühtlustatud kvaliteedinõuded ja alushariduse omandamise ühtne standard). Seletuskirjast paraku ei selgu, miks vastupidiselt jaanuaris 2021 esitatud eelnõule on Haridus- ja Teadusministeerium loobunud lasteaedade ja -hoidude ühtlustatud kvaliteedinõuetest, samuti ei kohustata lastehoide tagama tugiteenuseid 1,5–3-aastastele lastele.

Liit rõhutas ka oma eelmistes arvamustes tugiteenuste vajalikkust ja avaldab taaskord nördimust, et eelnõuga kaotatakse lasteaedade miinimumkoosseisust tervishoiutöötaja ametikoht ( vt ka lisatud kiri 1-8-2/21/7).

Lastekaitse Liit on endiselt seisukohal, et Eestis on vaja pöörata ka suuremat tähelepanu perede mittemateriaalsetele teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused.

Lastekaitse Liidu arvamust saab täismahus lugeda nende veebilehel.