Iga viies vähijuht diagnoositi tervetel kaebusteta inimestel just sõeluuringute käigus

2019. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest käis aasta jooksul mammograafias 43 558 naist, mis moodustas pea 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 53% uuringule kutsututest. Sõeluuringul osalenutel leiti rinnavähk 249 juhul ning vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2019. aastal 843 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanusrühmad kokku), neist 29% leiti sõeluuringu käigus.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2019. aastal 56 659. Aasta jooksul käis sõeluuringul, kus tehti PAP-test, 26 094 naist (46%-l kutsutud naisest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 25 ning vähieelsed muutused 34 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 161 emakakaelavähi esmasjuhtu (kõigis vanuserühmades kokku), neist 16% avastati sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2019. aastal 68 050 meest ja naist. Neist käis uuringul 54% ehk 36 691 meest ja naist. Vähk leiti 111 juhul ja vähieelsed muutused 583 korral. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 1019 jämesoolevähi esmasjuhtu (k.a sõeluuringuga hõlmamata vanuserühmad), seega diagnoositi 11% kõigist jämesoolevähi juhtudest sõeluuringul.

Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arv oli 2019. aastal suurim alates vähi sõeluuringute registri loomisest 2015. aastal, mil vastavat statistikat koostöös vähiregistriga igal aastal avaldama hakati. Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arvu kasv on seletatav eelkõige andmete parema laekumisega.

„Sõeluuringul avastatud vähipatsientide ravi tulemus on võrreldamatult parem nendest, kes pöördusid arsti poole kaebustega. Lisaks varasemas staadiumis diagnoositavale vähihaigusele võimaldab emakaela- ning jämesoolevähi sõeluuring avastada ja ravida tekkinud haiguslikud muutused juba vähieelses staadiumis, mille korral ravi on efektiivne ning tervistumine on täielik,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo. 

Eestis kutsutakse 2022. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aastaseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Kutsutavate hulgast arvatakse välja need naised, kes on käinud eelneva 12 kuu jooksul mammograafia uuringul. Seega on sel aastal rinnavähi sõeluuringule oodatud 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972 sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 86 236 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on tänavu kutsutud 73 604 naist, sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe- või vulvavähk.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on jämesoolevähi sõeluuringule kutsutud 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1954, 1956, 1958 ja 1960 ja 1962.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Eesti Haigekassa sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt ja kinnitunud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist. 

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel asuvas Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt.

Allikas: Tervise Arengu Instituut