Valmis kooliõpilaste ennetusprogrammide võrdleva analüüsi lõpparuanne

Koolipõhiste ennetusprogrammidega saab ennetada kooliõpilaste riskikäitumist ning käitumis- ja terviseprobleemide teket. Parima tulemuse saavutamiseks on vaja teada, missugustesse sekkumistesse Eestis süsteemselt panustada. Valiku tegemisel on üheks oluliseks põhimõtteks ennetusprogrammide teostatavus Eestis, nende tõenduspõhised ja eetilisus.

Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium ning Tervise Arengu Instituut kaaluvad perioodil 2023–2027 järgmiste ennetusprogrammide kohandamist või kasutamist Eesti koolide III kooliastmes:

• Preventure (valikuline ennetusprogramm)
• SOS Signs of Suicide (universaalne ennetusprogramm),
• Youth Aware of Mental Health, YAM (universaalne ennetusprogramm).

Lisaks soovitakse saada ülevaadet lääneriikides rakendatud kuni viiest alternatiivsest lühiajalisest koolipõhisest sekkumisest.

Seega on lõppraporti eesmärk anda ülevaade ennetusprogrammide Preventure, SOS Signs of Suicide ja YAM ülesehitusest ning sisust, teistes riikides ellu viidud mõju- ja tulemuslikkuse uuringutest ning hinnata nende programmide teostatavust Eestis. Uuringu üheks osaks on ka lääneriikides rakendatud kuni viie alternatiivse lühiajalise koolipõhise sekkumise ülevaade.

Täpsemalt annab analüüs ülevaate ennetusprogrammide Preventure, SOS Signs of Suicide ja YAM elluviimisega seotud näitajatest eri riikides, sh:

• teoreetilisest mudelist, toimimise loogikast ja mõjumehhanismidest;
• ülesehitusest ja elluviimise keskkonnast;
• peamisest sihtrühmast;
• elluviijatest ja nende ettevalmistusest;
• rakenduse määrast ja täpsusest ning selle tagamise ja kontrollivahenditest
• omaksvõtust ja rahulolust elluviijate ja osalejate poolt.

Ja ka mõjuga seotud näitajatest, sh:

• millistes riikides on programmi mõjususe ja tulemuslikkuse uuringuid ellu viidud ja millised on olnud tulemused;
• sekkumise mõju ja tulemuslikkuse tõendatusest, tõendite kvaliteedist ja üldistatavusest (sh tulemusnäitajad, lühi- ja pikaajaline tulemuslikkus, mitteootuspärased tulemused, mõju vähendavad või suurendavad tegurid);
• sekkumise kulutõhusus (kui on hinnatud).

Antakse ka ülevaade teostatavusest Eestis, sh võimalikest soodustavatest ja takistavatest teguritest.

Lisaks analüüsitakse kuni viit võimalikku alternatiivset lühiajalist sekkumismeedet, mille kohandamist või kasutamist tasub uuringu autorite hinnangul kaaluda. Alternatiivsed sekkumised on samuti lühisekkumised (st sisaldavad kuni viit kohtumist) ning on suunatud põhikooli 2. või 3. astme õpilastele.

Analüüsitavate programmide tulemuslikkus lahendatavate probleemide (suitsiidikäitumine, uimastite tarvitamine jt vaimse tervise probleemid) ennetamisel lääneriikides on tõendatud.

Kooliõpilaste ennetusprogrammide võrdlev analüüs. Lõpparuanne