HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2012–2021

2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIVi juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Kokku on alates 1988. aastast Eestis HI-viirus diagnoositud 10 351 inimesel. Vahemikus 2012–2021 on uute juhtude arv aastas vähenenud kokku 60% võrra.

Uute HIVi juhtude andmed näitavad, et levik on stabiliseerunud, kuid jätkuvalt kõrgel tasemel. 2000. aastate esimese poole kiirele juhtude arvu langusele on järgnenud suhteliselt stabiilne levik. Samaaegselt on kogu rahvastiku HIV-testimise tase järk-järgult paranenud ja tulemused, mh väga madal HIVi levimus veredoonorite seas, viitavad sellele, et tavarahvastikus on HIVi levik väike.

2020. aastal registreeriti Eestis 11 HIVi juhtu (9% kõigist uutest juhtudest), kes olid varem mõnes teises riigis HIV-diagnoosi juba saanud ning pöördusid nüüd Eestis esmakordselt ravile. 2020. aastal oli selliseid juhte 12 (8%). Varasematel aastatel on selliseid juhte registreeritud üksikuid (2019. aastal neli juhtu). Üheks põhjuseks võivad olla COVID-19 pandeemilisest olukorrast tulenenud reisipiirangud üle maailma (inimesed jäid Eestisse).

HIV-testimise üldine tase on väga hea. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. COVIDi pandeemia aja kehtestatud piirangud mõjutasid siiski ka testimist – 2020. ja 2021. aastal testiti varasemast vähem. Vajalik ei ole siiski mitte ulatuslikult suurendada testimist, vaid suunata paremini testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. HIV-testimise juhise soovitusi tuleb rakendada sihipäraselt, muuhulgas teha indikaatorhaiguste põhist testimist ning Harjumaal ja Ida-Virumaal testida kõiki 16–49-aastaseid patsiente.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on aasta-aastalt uute HIVi juhtude arv vähenenud keskmiselt 8%. Kui arvestada üksnes Eestis esmakordselt tuvastatud HIVi juhte, siis oli langus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 24% ja 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 22%. Põhjuseks ei pruugi aga olla tegelik HIVi leviku vähenemine, vaid ka vähenenud testimine COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorras, mil ligipääs plaanilisele ravile ja ka anonüümsete HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud. Selle tõttu avastamata jäänud HIVi nakatunute arvu saab hinnata alles tulevikus, kui testimise mahud taastuvad ning selgub, kas hiliseid diagnoose tuvastatakse tavapärasest enam.

HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui ka naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osatähtsus on uute HIVi juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi vähenenud. Endiselt avastatakse kõige enam HIVi juhte Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas, alla 20-aastaste hulgas on vaid üksikud juhud. Vertikaalsel teel nakkuse levik on samuti olnud väga madal – aastatel 2015–2019 ei diagnoositud mitte ühtegi juhtu. Samas diagnoositi 2020. aastal kolm ja 2021. aastal neli emalt-lapsele nakkuse leviku juhtu.

HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilise olukorraga Eestis aastatel 2012–2021 saab tutvuda uuringuraportis.