Euroopa ennetusuuringute ühingu aastakonverentsil osalejad: „Ennetus on südameasi“

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas Tallinnas koostöös Euroopa ennetusuuringute ühinguga teaduskonverentsi, mille keskmes oli eetiline ennetus.

Euroopa ennetusuuringute ühing (European Society for Prevention Research, EUSPR) on tõenduspõhise ennetuse edendamise ja haiguste ning käitumuslike probleemide teket mõjutavate tegurite uurimise teadusühendus. Tänavu 28.–30. septembril toimunud EUSPR-i aastakonverents tõi kokku ligi 190 Euroopa ennetusvaldkonna spetsialisti. Osalejate hulgas oli nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka praktikuid Euroopast ja mujalt maailmast.

Konverentsile eelnenud töötubades arutleti ennetuse mõju hindamise, pagulastest lastevanemate toetamise ning erinevate koolipõhiste sekkumiste praktilise rakendamise teemadel. Konverentsi peaettekannetes ja sessioonides olid esikohal ennetuse valdkonna uuringute eetikaküsimused ning kliimamuutuse mõju inimese tervisele. Paralleelsessioonid andsid võimaluse tutvuda ennetustegevuste eri uurimissuundadega ja eri sihtrühmadele suunatud ennetusprogrammidega.

Millised olulisemad mõtted jäid kõlama?

Konverentsil osalejad tõid välja, et ennetusteadus on uus teadusharu, mis kujunes välja 1980. aastatest, kuid selle ajaga on juba palju saavutatud. Ennetus on midagi enamat kui lihtsalt õigetest valikutest teadlikkuse suurendamine, ammugi ei ole see ohtudega hirmutamine. Inimesed vajavad erinevat tuge kogu elukaare jooksul. TAI perede ja vanemahariduse vanemspetsialist Eva-Mai Rao võttis konverentsilt kaasa mõtte, et lapsele tuleb võimaldada ka otsest abi ja tuge, et ta saaks arendada oma säilenõtkust, sest ainult vanemate kaudu pakutavast abist ei piisa.

Ennetusspetsialistide, nagu sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate või tervisedendajate igapäevatöö mõju on keeruline, kuid mitte võimatu hinnata. Tegevust kavandades saab veenduda, mis on nende teoreetiline alus, millised on teiste riikide kogemused, kas tegevuse elluviijatel on selleks piisavalt teadmisi ja töövahendeid. Ennetustegevuse spetsialistid vajavad samamoodi arendamist ning tuge, et olla pädevad ning mitte läbi põleda.

„Politsei roll ennetusvaldkonnas on endiselt vastuoluline ja tekitab segadust“, toob siseministeeriumi nõunik Ain Peil näite: „Teadustöödes on viidatud, et see peaks olema pigem teiste ennetustöö tegijate toetamine ja nende kuuldavuse suurendamine ning probleemide tõstatamine kogukonnas. Siiski tekitab politsei suur usaldusväärsus ja nähtavus ootuse, et politsei võiks ennetustegevust ka ise korraldada. Vähe on riike, kus politsei väljaõpe ja töövahendid seda võimaldavad ning suudetakse vältida rollikonflikte, kui ollakse korraga inimeste aitaja ja karistuse rakendaja rollis.“

Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp kuulas huviga ettekandeid koolipõhistest sekkumistest. „Koolis võiksid ennetustegevuses koos õpilastega samades gruppides osaleda ka õpetajad ja koolijuhid. See tagab, et arvestatakse kõigi arvamust,“ oli üks tema jaoks kõlama jäänud mõte.

Ennetustegevuste kohandamisel tuleb lisaks teiste riikide soovitustele arvestada enda riigi korraldusliku ning kultuurilise taustaga. Konverentsil toodi näiteid ennetusprogrammist, mis oli USA-s väga edukas, aga Skandinaavias ei toiminud üldse.

Ennetusvaldkonnas on palju tegevusi, mille mõju ei ole tõendatud, ja liiga vähe seda, mille kohta on teada, et see on tõesti mõjus. TAI perede ja vanemahariduse valdkonna spetsialist Kati Pruul toob esile vajaduse tuua inimesteni uuringutest saadud teadmised: „Teadlased on kui tõlgid, kes saavad ulatada abikäe, et poliitikakujundajatel ja ka lihtinimesel oleks lihtsam tohutus infohulgas orienteeruda, juhtides tähelepanu olulisele infole ja pannes selle „söödavasse“ vormi.“

Tihti avaldatakse teadusajakirjades uurimistulemusi ainult sekkumiste kohta, mis töötavad või selliseid tulemusi, mis on statistiliselt olulised. Vaja oleks näidata ka seda, mis ja miks ei toimi.

Andmebaasist Blueprints (Blueprints for Healthy Youth Development) leiab infot laste heaolu ja alaealiste õigusrikkumisi käsitlevate programmide kohta, sh ka liiklusohutusega seotud tõenduspõhiste sekkumiste näiteid.

Kokkuvõttes tõdeti, et ennetust kui teadussuunda aktsepteeritakse Eestis järjest enam. Ka väljaspool teadusringkondi on huvi üha suurem, osalemas oli Eestist nii praktikuid, otsustegijaid, teadlasi ja riigiametnikke, kõik sama eesmärgiga – kuidas ennetust Eestis paremini korraldada ja ellu viia. Tõenduspõhise otsustamise ja tegevuse nagu ka innovaatiliste tervisedenduslike sekkumiste kujundamine on väga töö- ja ajamahukas. Eesvedajatel peab jätkuma visadust, et tagasilöökide ja takistuste kiuste süsteemselt tegutseda.

Ennetuses tegutsevate inimeste koostöö on ülioluline. Igaühel on oma arusaam ja tegutsemisviis: ennetustöötajad ja teadlased tahavad arutleda ja pikalt selgitada, politsei ja teised võimuorganid tahavad kiiresti tegutseda ning vähem arutada. Omavaheline suhtlemine, üksteise aktsepteerimine ja ühisosa leidmine aitab paremate tulemusteni jõuda.

Kogu artiklit saab lugeda ajakirjast Sotsiaaltöö.