Valminud on OSKA üldprognoos 2022–2031

OSKA uuringuaruanne „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ annab tervikvaate nii praegusest kui ka lähituleviku tööjõuvajadusest ning tööjõupakkumisest.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos on koostatud COVID-19 viirusekriisi, ülemaailmsete tarneraskuste, Venemaa-Ukraina sõja ning energia- ja majanduskriisi taustal, mis mõjutavad tööturgu nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Tugevat mõju tööturu arengule avaldavad elanikkonna vananemine, ränne (sh pagulased), digitaliseerimine ja automatiseerimine ning rohepööre.

Prognoosi järgi lisandub töökohti tervikuna ennekõike teenuste sektorisse. Järgmise 10 aasta jooksul on töökohtade arvu kasvu oodata info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Hõive kasvab ka tehnilistel erialadel.

Töökohtade arv väheneb prognoosi järgi veonduse ja laonduse, kinnisvara, haldus- ja abitegevuste ning põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusaladel.

Tervikuna on järgmise 10 aasta prognoositud tööjõuvajadus suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Seega tuleb toetada paindlikke töö- ja õppimisvõimalusi ning töö- ja eraelu rollide ühildamist, et võimaldada kõikide eagruppide suuremat tööhõivet. Vaja on edendada automatiseerimist ja digitaliseerimist ning vajadusel kaasata välistööjõudu.

Tööjõupuuduse leevendamiseks on oluline näha selle põhjuseid eri valdkondades ning ehitada leevendusmeetmed neile vastavalt. Värskes OSKA üldprognoosis on tööjõupuudus jagatud kaheks: ebapiisav tööjõupakkumine ja pidev uue tööjõu vajadus.

Ebapiisavat tööjõupakkumist esineb sageli kiirelt kasvavates valdkondades, kus on heade töötingimustega kõrget oskustaset nõudvad ametikohad. Kiire kasv on tihti seotud tehnoloogilise arengu, automatiseerimise ja digitaliseerimisega.

Näiteks tarkvaraarenduse spetsialistid on vaatamata eriala populaarsusele üks suurima tööjõu puudujäägiga ametialarühm. Aastas jääb vajaka ligi 600 tarkvaraarendajat, ent nii suurt lõpetajate arvu kasvu ei ole võimalik Eestis saavutada.

Kiire kasvuala on ka õendus: tööülesannete ja vastutuse lisandumine kasvatab õdede ametikohtade arvu hüppeliselt, kuid tööjõudu ei suudeta piisavalt ette valmistada.

Uuringu „OSKA üldprognoos 2022-2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ ja sel teemal avaldatud artikli „Igasugust tööjõunappust koolitusmahu suurendamisega ei leevenda“ leiab OSKA veebilehelt.