Eesti võtab suuna vaimse tervise astmelise abi süsteemi ülesehitamisele

2023. aasta alguses valmis Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli uuring kolme välisriigi vaimse tervise astmelise abi rakendusmudelitest. Soome, Belgia ja Ühendkuningriigi vaimse tervise reformidele keskenduv uuring kirjeldab, kuidas need reformid läbi viidi ja millistest teenustest sealsed astmelise abi süsteemid koosnevad. Uuringus toodud soovitustest Eestis sarnase süsteemi ülesehitamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna teenuste koordinaator Triin Naudi.

Vaimse tervise valdkond on viimaste aastate jooksul üha suurema tähelepanu all. Mõju on avaldanud nii pandeemia, sõda, majandus kui ka stigma vähenemine ja muud ühiskondlikud tegurid. Tulemuseks on üha pikemad ravijärjekorrad, kus abi saamiseks tuleb oodata nädalad, kuid või isegi kauem.

Üks võimalus psühholoogilise abi kättesaadavust parandada on võtta kasutusele astmelise süsteemi põhimõtted, mille järgi pakutakse inimesele minimaalse intensiivsusega teenust, mis tema seisundi puhul mõjus on. See tähendab, et kerge kuni mõõduka vaimse tervise häire korral osutatakse psühholoogilist abi eelkõige kogukonna ja esmatasandil tõenduspõhiste väheintensiivsete sekkumistena. Nende hulka kuuluvad lihtsamad vaimse tervise teenused, mis ei eelda läbiviijalt tingimata kliinilise psühholoogi ega psühhiaatri väljaõpet. Näiteks juhendatud eneseabi, veebipõhised sekkumised ja lühendatud psühhoteraapia vormid. Selliste sekkumiste laiem kasutuselevõtt aitab parandada abi kättesaadavust, ennetada varakult probleemide süvenemist ning vähendada seeläbi nõudlust kõrgema etapi raviteenuste järele.

Astmelise abi süsteemi on üles ehitanud ka Soome, Belgia ja Ühendkuningriik. Samas on riikide vahel märkimisväärsed erinevused selle osas, kellele astmeline süsteem on suunatud ja milliseid teenuseid abivajajatele pakutakse. Seega ei ole astmeline süsteem standardiseeritud lahendus, vaid üldine teenuste korraldamise viis. Näiteks Ühendkuningriigis on 3-astmeline süsteem suunatud eelkõige depressiooni ja ärevushäirete raviks, kuna need on riiklikult enim levinud vaimse tervise häired ja mõjutavad olulisel määral tööealise elanikkonna heaolu ja toimetulekut. Samal ajal pakutakse Soomes veebipõhiseid väheintensiivseid sekkumisi lisaks depressioonile ja ärevushäirele ka näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire, noorte sotsiaalärevuse, buliimia, unetuse ning pikaajaliste ja häirivate füüsiliste kaebuse puhul. Soomes läbi viidud uuringud näitavad, et umbes 50% seda tüüpi teraapiat läbinud inimestest ei vaja enam täiendavaid raviteenuseid.

Järgmise sammuna on Sotsiaalministeerium tellinud järeluuringu, mille eesmärk on 2023. aasta lõpuks hinnata Eestis juba olemasolevaid väheintensiivseid sekkumisi, nende tõenduspõhisust, piirkondlikku kättesaadavust ja laiendamise potentsiaali. Samuti alustas mais vaimse tervise osakonna juures tööd väheintensiivsete sekkumiste juhtrühm, kelle ülesandeks on astmelise süsteemi loogika kavandamine, koolitusvajaduse hindamine, digilahenduste rolli defineerimine ning tegevuskava koostamine koostöös erialaseltside ja teiste osapooltega. Hiljemalt 2024. aastal on soovitakse teha teenusepakkujatele kättesaadavaks esimesed täiendkoolitused, et viia seeläbi vaimse tervise abi rohkemate inimesteni.

Uudis ilmus Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Loe Sotsiaalministeeriumi veebilehelt ka uudist hiljuti valmis saanud tervisesüsteemi hindamise raamistiku kohta tervisesüsteemi hindamise raamistiku kohta.