Ligi 11% Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest on seostatavad töökeskkonnaga

Eestis puudub kutsevähkide usaldusväärne statistika, seetõttu hindasid tervise arengu instituudi teadlased töökohaga seotud vähijuhtude arvu rahvastikus, kasutades panusosise metoodikat[1].

Analüüsitavad tegurid olid asbest, päikesekiirgus, vahetustega töö, mineraalõlid, keskkonna tubakasuits, diisli heitgaasid, ränidioksiid, formaldehüüd, puidutolm jne.

Selgus, et Eestis aastatel 2016–2020 diagnoositud vähijuhtudest (kokku 34 115) ligikaudu 3880 võib seostada uuringus käsitletud riskiteguritega, millega inimesed on kokku puutunud töökohtadel. Kõige rohkem esines nende teguritega seostatavaid vähijuhte kopsuvähi esmasjuhtudes (1726). Kopsuvähijuhte võib seostada asbesti, mineraalõlide, keskkonna tubakasuitsu, diisli heitgaaside, ränidioksiidi jt tegurite esinemise ja nendega kokku puutumisega töökeskkonnas.

Analüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et umbes 11% Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) saab seostada riskiteguritega, millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud. Need juhud oleksid tulevikus välditavad, kui minimeerida töötajate kokkupuude nende teguritega.

Uuringu üks koostajaid, TAI teadusdirektor Kaire Innos selgitab: „Konkreetse vähijuhu seostamiseks mingi kindla töökohaga on vaja läbi viia individuaalne ekspertiis, mis käsitleb ameteid ja töökeskkondi, kus inimene elu jooksul on töötanud. Hetkel puudub Eestis mehhanism kutsevähkide diagnoosimiseks. Üldjoontes võiks see toimuda nii, et kui vähki diagnoosival onkoloogil tekib kahtlus, et tegu võib olla kutsevähiga, siis kaasatakse konsiiliumi töötervishoiu arst, kes teeb vajaliku ekspertiisi“.

Allikas:

Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023.