Toidutööstusega koos otsitakse võimalusi toidus soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks

„Igapäevane toit mõjutab otseselt meie tervist. Tasakaalustamata toitumine on seotud nii ülekaalu kui paljude krooniliste haiguste, näiteks südameveresoonkonna haiguste suurenenud riskiga. Aga toitumine mõjutab ka meie vaimset tervist ja vastupidi – vaimne tervis võib mõjutada seda, kuidas ja mida sööme,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Elutempot, hinnatõusu, inimese sotsiaalmajanduslikku tausta arvestades ei olegi lihtne või tihti isegi võimalik teha tervisele parimaid toitumisvalikuid. Seda tähtsam on, et näiteks poes oleks tervislikud valikud lihtsamini märgatavad ja kättesaadavad. Rahvusvahelise kogemuse põhjal saab väita, et sellised sammud teeks meie inimeste toidukorvi tervislikumaks küll.“ 

Minister lisas, et soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toidus on vaja koostööd riigi, toidutööstuse, jaekaubanduse ja teadlaste vahel. „Mitmed ettevõtted on toidu koostise parandamise juba oma arenguplaanidesse sisse kirjutanud. On rõõm näha ka poelettidel aina sagedamini tooteid, milles on vähendatud kas suhkru või soola kogust. Tunnustan kõiki Eesti tootjaid, kes on toidu koostise parandamise oma südameasjaks võtnud,“ ütles minister Sikkut. 

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti toiduainetööstused teinud juba viimase 10 aasta jooksul märkimisväärseid muudatusi toodete koostises, et pakkuda tervislikumaid lahendusi Eesti elanike toidulauale. „Muudatusi saab teha aga järk-järgult, sest tarbijate maitsemeel vajab harjumist. Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks maitsele ka tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusajale. Tarbijad omakorda nõuavad üha pikemaid säilivusaegu. Samuti on suhkur oma erinevates vormides tahes tahtmata meie igapäevase toidulaua osa, mis annab toidule maitse ja on vajalik meie keharakkude energiaga varustamiseks. Ühtlasi ei maksa unustada, et meie poelettidel on rohkelt importtooteid, mis on lihtne alternatiiv tarbijale, kui kodumaisete toodete maitse ei rahulda. Seega on esmatähtis juhendada tarbijat tasakaalustatud toitumisvalikuid tegema ning unustada ei saa ka liikumise olulisust,“ ütles Sirje Potisepp.

Eelmisel aastal valminud Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu raames leiti, et mehed tarbivad soovituslikust kaks korda rohkem ja naised poolteist korda rohkem soola. Kusjuures olulisemateks soola allikateks toidulaual on liha- ning leivatooted, mille kõrgest soolasisaldusest ei pruugi tarbija isegi teadlik olla. Tervise Arengu Instituudi pakendipõhise toidukoostise uuringu raames leiti, et enamikus toidugruppides on toodete soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisalduse varieeruvus suur, mis näitab, et ruumi reformuleerimiseks jagub.

„Kui meid ümbritsevas keskkonnas on lihtsamini kättesaadavad tervist toetavad toiduvalikud, muutuvad ka inimeste maitse-eelistused, mille tulemusena saavutame ajapikku paremad tervisenäitajad. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamise üheks tõenduspõhiseks meetmeks on töödeldud toidu koostise muutmine ehk reformuleerimine. Eelkõige peetakse silmas soola, lisatud suhkrute ja rasvade, sh transrasvhapete ja küllastunud rasvhapete vähendamist tööstuslikult toodetud toitudes,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna juhataja Janne Lauk.

Teadusprojekti STOP (Science and Technology in childhood Obesity Policy) raames tehtud uuringus järeldati, et tarbijatel on valmisolek osta ja tarbida reformuleeritud tooteid ning eriti meelsasti ostetakse tooteid, milles on vähendatud soola kogust. Ettevõtetele pakub parandatud koostisega toodete väljatöötamine võimaluse oma kaubamärki täiustada.

Koostööseminaril antakse ülevaade toidu reformuleerimise kava koostamisest, märgisüsteemidest toitumisalase teabe esitamiseks ja WHO väljatöötatud toitaineliste kriteeriumite mudelist lastele suunatud toiduturunduse reguleerimiseks. AS Salvest jagab kogemuslugu oma toodete koostise reformuleerimisest. Seminar toimub sotsiaalministeeriumis algusega kell 11 ja päeva juhib Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) funktsionaalsete toitude ja jookide arendussuuna juht Rain Kuldjärv.

Uudis ilmus Tervise Arengu Instituudi kodulehel