Igasugune ennetustöö ei ole tulemuslik – ennetuse teadusnõukogu aitab luua selgust

Ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine – see on justkui üldtuntud tõde, kuid miski nii pealtnäha lihtne ja loogiline ei ole siiski alati lihtne. Iga ennetustegevus ei too kaasa soovitud tulemusi ega kokkuhoidu.

Selleks, et teaksime, milliseid tegevusi valida ja millised jätta, tuleb hinnata tegevuste mõju. Seegi pole alati kerge, kiire ega odav töö, kuid tegevuse tulemusele kriitiliselt otsa vaatamata ei saa kunagi teada, kas see väärib jätkuvat elluviimist, rahastust ja energiat.

Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista tegevuse potentsiaali

Tervise Arengu Instituudi juures töötab alates 2022. aastast ennetuse teadusnõukogu, kelle roll on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, nõustada tegevuse omanikke, toetada andmetel ja tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses ning toetada seeläbi ennetustegevuste arengut Eestis.

Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda paremini on tegevuse mõju tõendatud. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ ennetustegevus on, vaid annab infot soovitud mõju saavutamise tõendatusest ehk sellest, kui hästi on teada, millist mõju tegevus omab. Hindamissüsteem on loodud eri erialade esindajatega koos ja sobib seetõttu kasutamiseks erisugustes valdkondades, nt rahvatervishoid, haridus, sotsiaaltöö, õigusteadus ja siseturvalisus.

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 14 ennetustegevuse tõendatust

Ennetuse teadusnõukogu 29. novembril toimunud kohtumisel otsustati kahe Eestis elluviidava ennetustegevuse tõendatuse tasemed:

• Vaikuseminutite programm

Vaikuseminutite programm on suunatud haridusasutustes õppivatele 11–19-aastastele õpilastele ja see asetati neljandale tõendatuse tasemele. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu hinnangul on tegevuse kasutusvalmidus Eestis väga hea, programmi viiakse ellu kavakohaselt ja uuringutes on mõju tõendatud mõõdukalt.

• Koolitus „Selge pilt...?!“

Gümnaasiumi ja kutsehariduskoolide noortele suunatud koolitusele „Selge pilt...?!“ määrati arendusjärgus tegevuse staatus ehk seda veel tõendatuse taseme „arengutrepile“ ei asetatud. Koolitus on suunatud 17–19-aastastele koolinoortele ja selle eesmärk on vähendada liiklussüütegusid. Arendusjärgus ennetustegevused toovad esile tegevuse vajaduse ja eesmärgid, kuid neil on vaja aega ja tuge tegevuse arendamiseks, andmete kogumiseks ning mõju tõendamiseks.

Varasemalt on ennetuse teadusnõukogus otsustatud juba 12 ennetustegevuse tõendatuse tasemed. Iga ennetustegevuse infolehel, mis on TAI kodulehel kättesaadavad, on kirjeldatud tegevuse sihtrühm, elluviimise keskkond ja eesmärk, kirjeldatud on ka tegevuse mõju selgitavad näitajad ning retsensentide ettepanekud tegevuste uurimiseks ja kasutamiseks.

Info Eestis olemasolevate ennetustegevuse mõjust lihtsustab otsuse tegemist

Ennetuse teadusnõukogu tegevuse kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis olemasolevate ennetustegevuste sisust ja mõjust. Üheks oluliseks koguks, keda ennetuse teadusnõukogu nõustab, on valdkonnaülest ennetust, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitikat korraldav valitsuskomisjon: ennetusnõukogu. Üha täienev ülevaade Eestis rakendatavatest ennetustegevustest on väärt andmestik kohaliku tasandi otsustajatele.

Üldine konsensus on, et suurenema peab kvaliteetsete ennetustegevuste maht ja kättesaadavus ning sellega seoses ka rahastus. Ennetustegevus ei tohiks olla projektipõhine ning suurt positiivset mõju omavaid tegevusi peaks rahastama ning arendama püsivalt. Eestisse on juba toodud või kohapeal välja arendatud mitmesuguseid ennetustegevusi, kuid alati ei panda piisavalt rõhku nende teostatavuse, elluviimisprotsesside ja mõju uurimisele. Selleks, et kvaliteetsete ennetustegevuste palett mitmekesistuks ja me saaksime olla kindlad tegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab ennetustegevuste elluviimisega kaasas käima nende kvaliteedi ja mõju uurimine. Kuigi uurimistegevus nõuab raha ja aega, siis liikuda tuleks suunas, kus see oleks ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa.

Ennetustegevuste valimist ja rahastamist puudutavate otsuste tegemisel tasub arvesse võtta nii tõendusmaterjali tegevuse mõju kohta, kui ka sihtrühma eripärasid ja vajadusi. Peljata ei tohiks ka täiesti uudsete lahenduste testimist, kuid üks eesmärk peaks alati olema ka tõendusmaterjali kogumine tegevuse mõju kohta. Ainult nii on võimalik mõõdetavalt vähendada erisuguste probleemide levikut ühiskonnas.

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil.