Rahvusvahelises koostööprojektis osalemine aitas luua Eestile vajalikke ennetuse tööriistu

Projekti alguses koostati ülevaade projektis osalevate kogukondade ennetustöö ja sellega seotud andmete kogumise hetkeseisu ning vajaduste kohta. Tulemused näitasid, et kuigi ennetust peetakse üldiselt oluliseks, kogutakse enamikus riikides kohaliku tasandi andmeid noorte probleemide ja neid mõjutavate tegurite kohta vähe. Seetõttu pidasid kogukonnad vajalikuks täiendava info kogumist.

Kogukonnad pidasid oluliseks, et andmete kogumisel oleks selge eesmärk ja see peab olema seotud ennetustöö kavandamisega.

Osalejad tõid välja vajaduse koguda tervisekäitumise ja heaoluga seotud infot – näiteks noorte uimastite tarvitamise, vaimse tervise probleemide, enesevigastamise ja hasartmängude mängimise kohta. Samuti peeti oluliseks saada andmeid riski- ja kaitsetegurite kohta, nagu noorte sotsiaalsed oskused, uimastite tajutud kahjulikkus ning suhted koolis ja kogukonnas.

Kogukonna riski- ja kaitsetegurite mõistmine aitab ennetustöös sihte seada

Hoolivate kogukondade ennetussüsteem (Communities that Care, CTC) on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud mudel, mida praeguseks kasutatakse mitmel pool maailmas, sh Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja mujal. CTC raames moodustatakse kogukonnas meeskonnad, korraldatakse kavakindlalt uuringut, et mõista noorte tervist ja heaolu mõjutavaid riski- ja kaitsetegureid ning toetatakse kogukondi ennetustegevuste valikul, elluviimisel ja tulemuste hindamisel kooskõlas just kohalike vajadustega.

Frontline Politeia projekti raames kohandati eesti keelde CTC noorteuuringu küsimustik, mis on kohalikule tasandile mõeldud ulatuslik riski- ja kaitsetegureid ning nendega seotud tagajärgi mõõtev hindamisvahend. Küsimustiku abil koguti kohalike omavalitsustega koostöös andmeid kogukonna riski- ja kaitsetegurite kohta. Nende andmete abil saab kavandada paremini ennetustegevusi kohalikul tasandil.

Koostati ka ülevaade selle kohta, millised riski- ja kaitsetegurid ennustavad Eesti kontekstis probleemide esinemist või nende vältimist kõige enam. Läbivalt joonistus välja nii sotsiaalsete oskuste olulisus kui ka pere-, kooli ja kogukonna roll vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise ennetamisel.

Eesti õpilased,  kelle peres on tihti tülisid ja konflikte, kogevad vaimse tervise probleeme neli korda suurema tõenäosusega.

Rohkem probleeme oli ka neil õpilastel, kes ei tunnetanud suurt seotust oma kooli või kogukonnaga. Probleemide eest aitasid noori kaitsta head suhted, tunnustamine ja osalemise võimalused kodus, koolis ja kogukonnas.

Projekti raames loodud koolitus ja hindamisvahend aitavad parandada ennetuse kvaliteeti

Riski- ja kaitsetegurite analüüsile tuginedes said projektis osalenud kogukonnad täiendada oma ennetuse tegevuskavasid ja arendada ennetustegevusi. Tegevuskavade kvaliteedi hindamiseks loodi tegevuskavade kvaliteedi hindamisvahend, mida projektis osalenud kogukondade tegevuskavade hindamisel ka kasutati (vt tulemuste raport).

Projekti käigus tehtud analüüsid aitavad mõista kohaliku tasandi vajadusi ennetustöö elluviimisel ja laste ning noorte riskikäitumist ja vaimset tervist mõjutavaid tegureid.

Väljatöötamisel on ka juhend, mis aitab kasutada riski-ja kaitsetegurite küsimustikku ennetustegevuste planeerimiseks kohalikul tasandil.

Frontline Politeia projektis kasutatud Hooliva kogukonna noorteuuringu küsimustikule lisaks on Eestil edaspidi plaanis kohandada ja piloteerida ka teisi CTC elemente, mis aitaksid kogukondadel valida ennetustegevusi kooskõlas kohalike vajadustega, neid ellu viia ja tegevuse tulemusi mõõta. Projekti raames töötati välja ka ennetuses tegutsevatele spetsialistidele mõeldud Euroopa ennetusõppekaval põhinev koolitus.

Kõik projekti raames valminud materjalid ja lisainfo projekti kohta leiab TAI kodulehelt.

Eike Siilbek, TAI nooremteadur ja Frontline Politeia projekti koordinaator