Ülekaalulised noored söövad harvem hommikusööki, magavad vähem ning veedavad rohkem aega ekraanidega

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et viiendik 11–15-aastastest noortest on liigse kehakaaluga* ja aastatega on enim suurenenud ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osatähtsus.

Uuringus osalenud tüdrukutest on ülemäärase kehakaaluga 15% ja poistest 25%. Liigse kehakaaluga noored söövad harvem hommikusööki, veedavad rohkem aega ekraanide taga ning liiguvad ja magavad vähem.

Hommikusöögi söömine aitab hoida kehakaalu kontrolli all

Hommikusöögi söömine peaks olema iga päeva alustamise osa, sest see annab päevatoimetusteks vajalikku stardienergiat. Teada on, et regulaarne hommikusöögi söömine on seotud üldise heaoluga, sealhulgas väiksema riskiga olla ülekaaluline ning positiivsema kehakuvandiga. Depressiooniriskiga noorte osatähtsuski on oluliselt suurem nende seas, kes koolipäevadel hommikusööki ei söö.

Iga viies 11–15-aastane õpilane ei söö koolipäeval hommikusööki. Vanuse kasvades jätavad üha enam lapsi koolipäeval hommikusöögi vahele. Kui 11-aastastest söövad koolipäevadel hommikusööki 57%, siis 13–15-aastastest vaid pooled. Nädalavahetuse mõlemal päeval sööb hommikusööki kolmveerand õpilastest, kuid iga kümnes noor jätab hommikusöögi vahele ka vabadel päevadel.

Noored, kes on oma elu ja tervisega rohkem rahul, söövad hommikusööki sagedamini. Nende seas, kes hindasid oma eluga rahulolu väga heaks või heaks, on igal koolipäeval hommikusööki söövaid õpilasi keskmiselt 60%. Eluga rahulolu keskmiseks ja väheseks hinnanute seas on neid ainult 36%. Õpilastest, kellel ei olnud viimase 12 kuu jooksul esinenud depressiivseid episoode, sööb igal koolipäeval hommikusööki 61%, samal ajal on depressiivseid episoode kogenute hulgas see näitaja 36%.

Lapse toitumisharjumuste kujundamisel on suur roll kodul, sest sealt kujunevad toidueelistused ja -valikud ning toitumisharjumused – seetõttu on oluline einestada perega koos iga päev.

Iga päev või enamikul päevadest einestab perega koos 71% õpilastest, samal ajal 5% ei tee seda kunagi. Nagu igal koolipäeval hommikusöögi söömine, on ka perega koos einestamine kõige enam seotud eluga rahulolu ja enesehinnangulise tervisega. Iga päev perega koos einestavaid õpilasi on enim nende hulgas, kes hindavad oma tervist ja eluga rahulolu kõrgelt.

Pikem ekraaniaeg, vähesem kehaline aktiivsus ja ebapiisav uni on seotud liigse kehakaaluga

HBSC uuringu tulemused näitasid, et normaalse kehakaaluga õpilaste hulgas on enam neid, kes söövad igal koolipäeval hommikusööki, nad on viiel või enamal päeval nädalas vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed ning käivad trennis. Samal ajal on nende hulgas vähem selliseid noori, kes magavad koolipäevadel liiga vähe ja joovad energiajooke.

11–15-aastaste õpilaste eluviisi näitajad seoses kehakaaluga (%)

Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Liigse kehakaaluga noori on rohkem nende hulgas, kes veedavad kaks või enam tundi päevas arvutis, mängukonsoolil või nutiseadmes mängides (23%). Normaalkaalus õpilaste seas oli selliseid noori 16%. Ka televiisorit, DVD-sid või videoid vaatasid liigse kehakaaluga õpilased rohkem (22% vs 18%), nad kasutasid ka rohkem internetti (25% vs 19%). Pikem sotsiaalmeedias veedetud aeg erines normaal- ja ülekaalus olevate tüdrukute vahel (16% vs 13%), kuid mitte poiste puhul.

Noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem. 

WHO soovituse kohaselt peaksid noored tegema päevas keskmiselt 60 minutit vähemalt mõõduka intensiivsusega kehaliselt aktiivseid tegevusi. HBSC uuringu tulemused näitasid, et ala- või normaalkaalulised õpilased on võrreldes ülekaalulistega sagedamini kehaliselt aktiivsed. Ala- ja normaalkaaluliste hulgas on aktiivseid noori keskmiselt 43%, samal ajal kui ülekaaluliste, sh rasvunute hulgas on neid 37%.

Liigse kehakaaluga noorte seas võib olla vähem aktiivseid ka seetõttu, et nad veedavad palju aega ekraanide ees ning neil on seetõttu vähem aega ja motivatsiooni aktiivselt liikuda. Ülekaalulistel noortel võib olla ka raskusi või ebamugavustunnet teatud füüsiliste tegevuste tegemisel, mis võib vähendada nende soovi osaleda liikumistegevustes.

Ülekaalulisuse puhul mängib rolli nii sugu, elukoht kui ka pere majanduslik toimetulek

Ülekaaluliste, sh rasvunute poiste osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud 4%, tüdrukute seas muutust toimunud ei ole. HBSC uuringu andmetest on näha, et ülekaaluliste noormeeste hulk suureneb vanusega ja ülemäärase kehakaaluga poisse on rohkem 13- ja 15-aastaste seas.

Ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osakaal vanuse järgi, 2002–2022 (%)

Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Elupiirkonna järgi saab öelda, et liigse kehakaaluga noori, nii poisse kui ka tüdrukuid, on kõige vähem Harjumaal (17%) ning kõige enam Lääne-Eestis, st Hiiu-, Saare-, Järva-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal (27%). Pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas on ülekaalulisi, sh rasvunuid, oluliselt enam (24%) kui majanduslikku olukorda keskmiseks (19%) ja heaks (18%) hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.1, 4.3 ja 4.4

Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

*HBSC-uuringus kasutatakse õpilaste kehakaalu hindamiseks kehamassiindeksit (KMI). Õpilastelt küsiti nende pikkust kingadeta (cm) ja kehakaalu riieteta (kg). Andmete põhjal arvutatud KMI järgi jagati õpilased kategooriatesse vastavalt Cole’i jt (1, 2) välja töötatud teismeliste ülekaalu, rasvumise ja alakaalu vanuse- ja soopõhistele kriteeriumitele.

(1) Cole TJ, Bellizzi MC, Flegal KM, et al. Establishing a standard definition for child overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ 2000;320(7244):1240–1245.

(2) Cole TJ, Flegal KM, Nicholls D, et al. Body mass index cut offs to define thinness in children and adolescents: international survey. BMJ 2007;335(7612):194–201.