Süstlajääkide uuring näitab väga ohtlike nitaseenide tarvitamise kasvu

Süstlajääkide uuring annab vastuse, milliseid psühhoaktiivseid aineid narkootikume süstivad inimesed Eestis tarvitavad. Uuring võimaldab saada hea ülevaate piirkondlikust narkoturust, anda sisendi tarvitajate hoiatamiseks ning planeerida paremini kahjude vähendamise (sh üledoosi ennetus) ja ravi tegevusi. Esimene sarnane uuring viidi Eestis ellu 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva kahjude vähendamise teenustes. Süstaldes sisalduvate narkootikumide jääke on keemiliselt analüüsitud ka teistes Euroopa linnades, mis koonduvad rahvusvahelise ESCAPE projekti (European Syringe Collection and Analysis Project) alla.

Kokku oli 2023. aasta uuringu valimis 430 süstalt, mis koguti kahjude vähendamise teenuse raames mais ja juunis. Süstlad valiti välja juhusliku valiku alusel. Oluline oli, et need oleksid visuaalselt terved ja tunduksid hiljuti kasutatud. Uuringus osalesid Tallinna, Maardu, Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Paide ja Pärnu kahjude vähendamise üksused.

Enamik süstaldest sisaldas ühte psühhoaktiivset ainet (72%). Uuring näitas, et amfetamiin on endiselt enim süstitav narkootikum Eestis. Amfetamiini sisaldas 65% analüüsitud süstaldest (2022. aastal 66%). Võrreldes 2022. aastaga, on hüppeliselt kasvanud nitaseene sisaldavate süstalde osatähtsus. Nitaseenide grupi sünteetilisi opioide (protonitaseen, metonitaseen, N-desetüül-isotonitaseen) sisaldas 29% süstaldest (2022. aastal 6%). Levinuimaks nitaseeniks oli 2023. aasta uuringu järgi protonitaseen (19%), millele järgnes metonitaseen (7%) ja N-desetüül-isotonitaseen (5%). Nitaseenide süstimine on levinud Harjumaal ja Kohtla-Järvel.

Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde 2023. aasta uuringu lühikokkuvõte on kättesaadav TAI veebilehel.

Mis on nitaseenid?

Nitaseenid on tugevatoimelised sünteetilised opioidid, mis sünteesiti 1950. aastail valuvaigistiks alternatiivina morfiinile, kuid aineid ei võetud nende tugevuse ja väga kõrge üledoosi riski tõttu meditsiinis kasutusele. Nitaseenid ilmusid illegaalsele uimastiturule 2019. aastal (1). Nitaseene müüakse valge või pruuni/kollase pulbrina ning kristallidena. Neid on leitud ka tabletina (võltsoksükodoon), heroiinist, ketamiinist ja sünteetilistest kannabinoididest. Nitaseene tarvitatakse süstimise, inhaleerimise ja tabletina alla neelamise teel. Nitaseenid on morfiinist sadu kuni tuhandeid kordi tugevamad ja need on kaasa toonud üledoosi surmade järsu tõusu nii Eestis kui ka mujal maailmas (USAs, Kanadas, Ühendkuningriigis jt) (2).

Nitaseenidega seotud keerukused

Nitaseeni gruppi kuuluvate sünteetiliste opioidide tarvitamise ja selle tagajärgede kohta on vähe tõenduspõhiseid materjale, kuid andmed näitavad, et nitaseenid on äärmiselt kergesti üleannustatavad.

Nitaseenide tarvitamine on alates 2022. aastast suurendanud narkootikumide tarvitamisega seotud mürgistussurmade arvu. Kui 2022. aastal registreeriti Eestis 80 üledoosi surma, millest 32 oli seotud nitaseenide tarvitamisega, siis 2023. aasta esialgsetel andmetel on kokku 117 üledoosi surma, millest 56 ehk ligi pooltel on seos nitaseenide tarvitamisega. Nitaseenide üledoosi tunnused sarnanevad teiste opioidide (morfiin, heroiin, fentanüül jt) omadele. Üledoosi ohvril on aeglane pulss, madal vererõhk, sinakad huuled või küüned, segadusseisund, teadvusekaotus või kooma.

Üledoosi kahtluse korral tuleks helistada kohe hädaabinumbril 112 – kiire abi võib päästa inimese elu!

Nitaseenide tarvitajatel ja nende lähedastel-tuttavatel võiks kaasas olla opioidi üledoosist välja toov ravim naloksoon, mis võib opioidi üledoosi korral päästa inimese elu. Nitaseenide tugev toime ja selles sisalduvad lisaained (ksülasiin jt), millest tarvitajad teadlikud ei ole, võivad piirata nalokosooni mõju, mis tähendab, et inimene võib vajada mitut annust. (3)

Nitaseenide levik ja tarvitamine seab uusi katsumusi ka kahjude vähendamise ja raviteenuste valmisolekule tegeleda nitaseeni tarvitanud klientide ning nende võõrutuse ja rehabilitatsiooniga. Nitaseenide kangusaste ja suure üledoseerimise ohu tõttu tuleb:

• teavitada teenuste kliente ainega seotud ohtudest pidevalt
• hõlbustada naloksooni kättesaadavust
• määrata ja annustada opioidasendusravimeid korrektselt.

Nitaseenide levik narkoturul on muutumas rahvatervise probleemiks ka teistes Euroopa riikides (Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Iirimaal jt). Üha enam vahendatakse nitaseenide põhjustatud üledooside ja surmajuhtumite teateid läbi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) varajase hoiatuse süsteemi (EWS). Selliste üliohtlike sünteetiliste opioidide turuletuleku korral on rahvusvaheline kiire infovahetus ja riikide valmisolek uudse olukorraga tegeleda eriti oluline.

Selleks, et reageerida paremini sünteetiliste opioidide kriisile,  rahastas Euroopa Liit 2020. aastal projekti SO-PREP (Synthetic Opioids prevalence, use and overdose in Europe), kus mitme riigi spetsialistid koostasid juhendmaterjale ja soovitusi sellise olukorraga tegelemiseks. Ka Tervise Arengu Instituudi eksperdid jagasid selles projektis oma kogemusi 2002.–2017. aasta fentanüülikriisiga toimetulekust.