Ajakiri Sotsiaaltöö arutleb oluliste erialaste põhimõtete üle

(1/2024) ajakirjale on kirjutanud eessõna arengunõustaja ja õppejõud Anu Aunapuu.

Eetika ja põhimõtted

Aasta sotsiaaltöötaja, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket võrdleb persooniloos sotsiaaltööd rätsepaülikonna õmblemisega: esikohal on individuaalsus ja inimlikkus.

Numbris saab lugeda kahte artiklit sel aastal Eestis sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestvedamisel valmivast eetikakäsiraamatust.

• Sotsiaaltöö uurija Airi Mitendorf selgitab, mida tähendab enesemääramisõigus ja kuidas saab sotsiaaltöötaja edendada igaühe õigust otsustada oma eluga seotud küsimuste üle.
• Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor Reeli Sirotkina analüüsib rollide tähendust sotsiaaltöös ning vastakate ootustega ja mitme rolli ühitamisega toimetulekut.

Mõtteid oma tööst ja selle väärtustest jagab Tartu Ülikooli kliinikumi sõltuvushäirete keskuse sotsiaaltöötaja Eerika Luukas.

Mare Torm ja Taimi Tulva koostasid arhiivimaterjalide põhjal loo omaaegsest emade- ja lastekaitse ning naisliikumise edendajast Ella Kirsipuust, kelle seisukohad pakuvad huvi ka tänapäeval.

Korraldus

• Elen Preimann (sotsiaalministeerium) annab teada, mis on olnud ja mis ootab ees erihoolekandes.
• Anneliis Arm kirjutab Riigikontrolli auditi põhjal tehtud järeldustest ja ettepanekutest koduteenuse paremaks korraldamiseks kohalikes omavalitsustes.
• Narva sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk tutvustab piirilinna sotsiaaltöö korraldust.
• Kristi Kähär ja Mari Puuram Eesti puuetega inimeste kojast juhivad tähelepanu vajadusele tagada tugiisikutele õiglased töötingimused ning parandada tualett- ja riietusruumide ligipääsetavust.

Uuringud ja analüüsid

• Hede Sinisaar (sotsiaalministeerium) annab uuringute põhjal ülevaate hinnatõusu ja teiste tegurite mõjust vaesusele ja ilmajäetusele.
• Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre artikli teises osas tuleb juttu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide perehüvitistest ning töö ja pereelu ühitamist soodustamise meetmetest.

Käsitlused ja metoodikad

• Triin Edovald annab ülevaate tõenduse revolutsiooni neljast lainest ja tulevikusuundadest.
• Jean Perre Wilken (Utrechti rakenduskõrgkool) ja Dagmar Narusson (Tartu ülikool) tutvustavad kogemusteadmuste kasutamist kui uut perspektiivset suunda kõrghariduses.
• Katrin Tsuiman värskendab teadmisi taastumise terviklikku käsitlemist toetavast CARe metoodikast ja selle metoodilistest sammudest.
• Airiin Demir (Verge Eesti koolituskeskus) kirjeldab töövõtteid, mis võimaldavad toime tulla agressiivse käitumisega.
• Rahvatervishoiu ekspert Riina Raudne ja õpidisainer Jaanika Siiroja jagavad kogemust traumat arvestava ohvriabi arendamisest, mille käigus pöörati tähelepanu klientidelt tagasiside küsimisele.
• Eiko Tammist uuris teenustekasutajate lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalusi.
• Lisaks saab lugeda artikleid sotsiaalvaldkonna töötajatele arendatavast mentorlusteenusest ning töönõustamise eri liikidest sotsiaaltöös.