Alustati uuringuga, mis aitab saada ülevaate Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast

Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika ja luua alus Eesti laste vaimse tervise edaspidiseks seireks. Laste vaimse tervise uuring (LVTU) aitab saada ülevaate Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast, sh sotsiaalsetest riski- ja kaitseteguritest ja ebavõrdsusest. Uuringu raames tehakse viie välisriigi seiresüsteemide ülevaade, töötatakse välja ja tehakse küsitlusuuring ning ettepanekud seiresüsteemi loomiseks Eestis.

Laste vaimne tervis teeb muret

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast. 2021/2022 ellu viidud uuringulaines tunnistas masenduse ja kurbuse tundmist üle ühe korra nädalas ning depressiivsete episoodide esinemist kolmandik 11–15-aastastest lastest. 15-aastaste tüdrukute hulgas on depressiivseid episoode esinenud aga juba 61%.

Väljatöötatav seiresüsteem võimaldab paremini planeerida ennetustegevusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul kui ka kohalike omavalitsuste tasandil.

Uuriti ka teiste riikide kogemusi

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Suurbritannia Inglismaa osas toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida esimeses vaheraportis täpsemalt kirjeldati ja järgmises, küsimustiku koostamise etapis, eeskujuks võeti. Kaardistati ka juba olemasolevad uuringud Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda uuringu esimesest vaheraportist. 

Uuringu teises etapis töötati välja küsitlusuuringu metoodika laste vaimse tervise teemal ja küsimustikud lastele ning lapsevanematele. Uuringu metoodika kohta saab täpsemalt lugeda II vaheraportist.

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuringu elluviimine kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Lapse küsimustik hindab lapse vaimse tervise eri aspekte – lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Küsitakse ka tavapärast taustainfot nagu sugu ja vanus, pere koosseis ja pere majanduslik toimetulek.

Keda uuringusse kaasatakse?

Uuring hõlmab lapsi vanuses 8–17 aastat, valim koostatakse koolide põhiselt. Selleks, et saada ülevaade praegusest olukorrast, koostatakse ja viiakse ellu küsitlusuuring ning järeldused tehakse küsitlusuuringu tulemuste alusel.  Küsitlusuuringule eelnes põhjalik eeltöö, näiteks koostati ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes riikides ja koguti ekspertide ettepanekuid laste vaimse tervise seireks Eestis. 

Laste küsitlus toimub klassides koolitunni (45 minuti) jooksul, laps täidab veebis küsimustiku, kasutades kooli või uuringufirma tahvelarvutit. Kõik küsimused on vabatahtlikud, laps võib vahele jätta küsimused, millele on ebamugav vastata. Lastele lisaks küsitletakse ka lapsevanemaid (lühiküsimustik internetis).

Kuidas on vastaja andmed kaitstud?

Uuringu elluviimisel on isikuandmed hoitud turvaliselt, et tagada osalejate privaatsus ja isikuandmete kaitse. Andmeid kogutakse küll isikustatud kujul, et oleks võimalik hiljem viia ellu jätkuuuringut, kuid tulemused esitatakse üldistatud kujul ja neid ei seostata konkreetsete vastajatega. Uuringukavandi kooskõlastas Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee.

Vaata uuringu kohta infot ka Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi veebilehtedelt.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu meeskond ja kontaktid