Uudised / Sotsiaalkindlustusamet kutsub tasuta psühholoogilise esmaabi koolitustele

Esmaabikoolitus on enamikele eestlastele tuttav – olgu see siis autokoolis või erialase töö käigus läbitud. Kuid oluline on koolitada esmareageerijaid ka psühholoogilise esmaabi vallas, mille eesmärk on aidata haavatavas olukorras inimest kriisisituatsioonis, näiteks sõjaolukorras või muus katastroofis, aga ka raske avarii või suitsiidi korral.

Sel sügisel on oodatud üle Eesti toimuvatele koolitustele esmatasandi tervishoiuteenuste osutamisega seonduvate erialade esindajaid, kes võivad oma töös puutuda kokku kriisiolukordadesse sattunud inimestega – näiteks perearstid, õed (teised tervisekeskuste töötajad ja tugispetsialistid), proviisorid, apteekrid jt.

Psühholoogilise esmaabi koolitused perearstidele on otseses seoses praegu palju eriarvamusi põhjustava olukorraga, kus psühhiaatri vastuvõtule pääsemiseks on edaspidi vaja perearsti saatekirja, ja mille tulemusena muutub perearstide roll vaimse tervise probleemide märkamisel ja esmase toe pakkumisel eriti tähtsaks. Olgu tegu suurkriisiga, nagu pandeemia või sõjaline kriis, või üksikisikukriisidega, nagu kokkupuude suitsiidi või äkilise tõsise terviseprobleemiga – psühholoogilise esmaabi koolitus aitab perearstidel ja esmatasandi tervisetöötajatel pakkuda kiiret tuge ja suunata inimesed õigele abile. Nii tagame, et abi on kättesaadav just siis, kui seda kõige rohkem vajatakse.

Miks psühholoogiline esmaabi?

Kõik keerulisest olukorrast tulenevad loomulikud stressireaktsioonid ei ole tingimata psüühikahäired. On loomulik, et kriisi käigus tekib inimeses stress, ärevus, raskemal juhul isegi paanika. Inimene võib olla kurb, segaduses ja hirmunud. Selleks, et pakkuda keerulisse olukorda sattunud inimesele esmast tuge ja inimlikku toetust ei pea olema nõustaja või psühholoog. Piisab sellest, kui oled olemas ja tead praktilisi viise, kuidas tekitada turvatunnet ja taastada stabiilsust.

Psühholoogiline esmaabi on teaduslikult tõendatud praktiline, inimlik ja hooliv meetod kriisisituatsioonis inimes(t)e iseseisva toimetuleku ja vastupidavuse taastamiseks, mis hoiab nii abivajajat kui abistajat. Seda antakse pärast sellist kriisijuhtumit nagu suitsiid, traagiline liiklus -või tuleõnnetus, aga ka sõda, mürgiste jäätmetega seotud õnnetus, koolitulistamine, jne, mis mõjutavad tugevalt nii lähedasi kui teisi vahetult seotud inimesi.

Paljud inimesed on juba kokku puutunud vaimse tervise esmaabi mõistega, mis keskendub laiemalt vaimse tervise teemadele pikemas ajaraamis. Ehkki mõlemad täiendavad teineteist, ei ole nad aga päris üks ja seesama. Psühholoogilise esmaabi fookus on lühiajaline, kriisiolukorra spetsiifiline praktilist toimetulekut toetav tugi, mis on asjakohane vahetus kriisiolukorras või kohe selle järgselt.

Õigel ajal osutatav psühholoogiline esmaabi aitab ennetada ja leevendada hilisemat psühholoogilise toe vajadust kuid vajadusel aitab märgata ja tuvastada ka juba välja kujunenud häiretega vähemust, keda suunata edasi sihitatud vaimse tervise teenustele.

Psühholoogilise esmaabi pakkumine on oluline osa psühhosotsiaalsest kriisiabist, mida sätestab tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, ja seega oluline kriisiülesanne, mille osutamine ei tohi peatuda üheski olukorras. 

Koolitus annab vastused järgmistele küsimustele:

  • Mis on kriis ja kuidas inimesed võivad kriisile reageerida?
  • Mida tähendab abistamisjuhis „jälgi-kuula-aita”?
  • Kuidas toetada inimest, kes on sattunud kriisiolukorda?
  • Kuidas abistamisolukorras enda stressi hallata ja peale abistamist taastuda?

Psühholoogilise esmaabi andmise oskus võimaldab:

  • Reageerida kiiresti ja tõhusalt patsientide emotsionaalselt kriitilistele olukordadele.
  • Pakkuda abivajajatele koheselt teadlikku rahustavat tuge ja juhiseid, mis aitavad keerulise olukorraga paremini toime tulla ning seeläbi vältida vaimse tervise probleemide väljakujunemist või süvenemist.
  • Vajadusel suunata abivajaja edasi konkreetsete spetsialistide juurde, vähendades erakorralise meditsiini ja vaimse tervise süsteemidele langevat koormust.
  • Tugevdada tervishoiusüsteemi kriisivalmidust, suunates tähelepanu ka abistajate enda enesehoiule. Seeläbi tulla jätkusuutlikult toime nii üksikisiku kriisidega kaasneva emotsionaalse surve kui suurkriisidega kaasneva suureneva töökoormusega, mis tagab tervishoiusüsteemi kvaliteetse toimimise ka keerulistes ja pingelistes olukordades.

Koolitusel läbitakse järgmised teemad:

  • kriis ja kriisireaktsioonid;
  • psühholoogilise esmaabi raamistik, tegevuspõhimõtted ja nende rakendamine;
  • kriisiolukorda sattunud inimeste abistamine;
  • enesehoid.

Koolituse läbimise järgselt:

  • mõistad kriisi ja psühholoogilise esmaabi olemust;
  • oskad selgitada, mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi;
  • analüüsid psühholoogilise esmaabi andmise võimalusi ja piiranguid ning vastutust;
  • mõistad psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtteid ja oskad neid rakendada (sh eritähelepanu vajavate inimestega)
  • tead enesehoiu viise ja tehnikaid iseenda ja meeskonnaliikmete toetamiseks.

Lisainfo ja koolituste toimumise ajakava