Eesti maakondade terviseülevaated näitavad suurt ebavõrdsust

Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaated toovad välja suured ebavõrdsused nii rahvastiku tervises, maakondade sotsiaal-demograafilistes näitajates kui inimeste tervisekäitumises. 

Ülevaadete ühe autori, Tervise Arengu Instituudi projektijuht Maali Käbini sõnul ei ole ülevaated mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks. „Igal maakonnal on Eestis oma nägu ja seetõttu on vajalik ka tervist edendavaid tegevusi planeerida iga konkreetse maakonna olukorrast lähtuvalt."

Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaametist, Haigekassast, Siseministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist. Andmete kompaktseks ja lihtsaks koondamiseks on kasutatud instituudi Suurbritannia kolleegide poolt välja töötatud graafikumudelit.

Tervise üldnäitajatest on kõige silmatorkavam maakondade vaheline erinevus elanike oodatavas elueas. Eesti kõrgeima ja madalaima oodatava elueaga maakondade ehk Tartumaa ja Ida-Virumaa vahe on ligi viis aastat. Suur erinevus on ka tervelt elatud aastate arvus. Kui Eestis keskmiselt elatakse tervena 56,5 aastat, siis näiteks Põlvamaal vaid 42 aastat. „Nii väikese riigi puhul nagu Eesti näitavad sedavõrd suured erinevused olulist ebavõrdust tervises," kommenteeris Maali Käbin.

Inimeste tervisekäitumises esinevad suured erinevused, kui vaadata suitsetajate osakaalu maakonna elanike hulgas. Madalaim on see Hiiumaal, kus igapäevasuitsetajad moodustavad 18% täiskasvanud elanikest ja kõrgeim on see näitaja 37%-ga Valgamaal. Regulaarse alkoholi tarvitamise osas (vähemalt üks kord nädalas) on madalaim näitaja Ida-Virumaal (14%) ja kõrgeim Valgamaal (30%). Ülekaalulisi täiskasvanuid on enim Lääne-Virumaal (57%) ning nende osakaal on madalaim Läänemaal (42%).

„Lisaks eelpooltoodule on maakondade vahel suured erinevused rahvastiku terviseseisundis: inimeste antud hinnangutes oma tervisele ja terviseprobleemidest põhjustatud tegevuspiirangutega elanike osakaalus," lisas Käbin. „Eesti on küll veel Euroopast oma rahvastiku terviseseisundi näitajatega maas, kuid aasta-aastalt liiguvad näiteks eluiga, tervena elatud aastad ja suremus Euroopa keskmisele lähemale. See tähendab, et meie eluiga on kasvamas ja suremus langeb. Eriti väheneb nn enneaegne suremus ehk suremus enne 65. eluaastat."

Käbin märkis, et positiivsetesse arengutesse panustavad peamiselt naised, kelle mitmed tervisenäitajad on juba jõudnud Euroopa keskmise taseme lähedale. „See näitab, et lisaks suurele regionaalsele ebavõrdusele on ka sooline ebavõrdsus Eesti rahvastiku jaoks oluline probleem. Meeste tervis ja tervisekäitumine vajab oluliselt rohkem tähelepanu."

Maakondade tervise ja heaolu ülevaadetega saab tutvuda siin.

Kõik maakonnad on alates 2010. aastast koostanud ka oma terviseprofiilid, kus kaardistatakse ja analüüsitakse maakonna terviseolukord ja seda mõjutavad tegurid ning selle alusel planeeritakse tegevusi. Terviseprofiile ja tegevuskavasid koostavad ka omavalitsused. Valminud terviseprofiilidega saab tutvuda siin.

Lisainfo:

• Maali Käbin, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna projektijuht, maali.kabin@tai.ee;
• Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee