Tubakas ja rasedus

Suitsetamise lõpetamine annab emale terve lapse ja talle enesele parema tervise.

Rasedus on naisele suureks elumuutuste perioodiks. Tulevase lapse nimel on naised võimelised muutma eluviise tervislikumaks ja loobuma tervist kahjustavatest harjumustest või sõltuvustest, nagu seda on ka suitsetamine.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2014. a andmetest nähtub, et 15,8% naistest on igapäevasuitsetajad ja 6,9% juhusuitsetajad. Tütarlaste ja noorte naiste seas on vanusgrupis 16–24 aastat igapäevasuitsetajaid 11,8% ja juhusuitsetajaid 13,8% (2008. aastal vastavalt 13,6% ja 12,3%) ning naiste vanusgrupis 25–34 aastat on igapäevasuitsetajaid 16,5% ja juhusuitsetajaid 8,1% (2008. aastal vastavalt 15,8% ja 7,6%).

Näitajad viitavad ohule, et ühiskonna tolerantsest suhtumisest johtuvalt ja ebasoodsate tingimuste olemasolul võivad saada noortest juhusuitsetajatest püsisuitsetajad. Mida varem alustatakse suitsetamisega, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja nikotiinsõltuvus, seda eriti naistel. Selline suitsetav noor naine on aga tulevane ema.

Võtmefaktoriteks naiste suitsetamise ennetamisel:

• Naiste suitsetamist tuleb ennetada üldse, seda eriti aga teismeliste ja noorte seas.
• Mittesuitsetava naise imagot tuleb rohkem väärtustada ja seda kõrvutada suitsetava naise imagoga.
• Mittesuitsetamine on elunorm, seda eriti lastootava naise puhul.
• Raseduse ajal naised tahavad ja suudavad muuta eluviisi tervislikumaks, kuna nad soovivad saada tervet last ja ka ise terveks jääda.

Eesti meditsiinilise sünniregistri 2014. aasta andmetel on raseduse ajal suitsetavate naiste arv langenud 3,1% võrra (10,6%-lt 2008. aastal 7,5%-le 2013. aastal).

Motivaatoriteks naise suitsetamisest loobumisel raseduse ajal on:

• Rasedus on periood naiste elutsüklis, mil enamik neist loobub suitsetamisest.
• Emadusvõimete olemasolu aitab naisi veenda, motiveerida ja toetada suitsetamisest loobumisel.
• Raseduseaegne nõustamine ja pidev toetamine suitsetamisest loobumisel on hädavajalikud.
• Suitsetavatele rasedatele naistele tuleb luua võimalused, et loobumisteenus oleks võimalikult kättesaadav naistekliinikute ja sünnitusosakondade juures.
• Partneri ja perekonnapoolne toetamine.
• Hoolitseva keskkonna loomine suitsetava naise ümber, keskendumine tema isiksusele, mitte süüdistamine, vaid tema toetamine loobumisprotsessis.
• Sünnitusmajade ja naistekliinikute muutmine suitsuvabaks keskkonnaks.
• Kõikidel arsti vastvõttudel tuleb rääkida teismelistele ja noortele naistele suitsetamise kahjulikkusest.

Suitsetamise tagajärjed raseduse ajal naisele ja tulevasele lapsele

Raseduse ajal tuleb emal jagada lootega kõike, mis satub tema kehasse, k.a tubakasuits. Sündimata beebi saab mürgiseid kemikaale tubakasuitsust läbi platsenta. Tubakamürgid takistavad lootel saada hapnikku ja toitaineid, mis on vajalikud kasvuks. Näiteks tubakasuitsus sisalduv karboon monoksiid (vingugaas) seob hemoglobiini ja ei võimalda lootel tarbida vajalikul määral hapnikku. Nikotiin põhjustab veresoonte kokkutõmmet emakas ja nabaväädis, mis omakorda langetavad hapniku juurdepääsu sündimata beebile ja verehulka loote vereringes ning seeläbi sünnikaalu.

Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse ohtu ning surnult sündivuse riski. 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema suitsetamise tulemuseks raseduse ajal (konsensuskonverents "Rasedus ja tubakas", 2004, Lille, Prantsusmaa).

Suitsetavate naiste beebidel on kõrgem oht kaasasündinud arenguhäireteks, madalaks sünnikaaluks ja väikelapse äkksurmaks. Beebid, kelle emad suitsetavad enne ja pärast sünnitust on 3–4 korda enam ohustatud väikelapse äkksurmast.

Ema suitsetamine kahjustab lapse kopse ja soodustab haigestumist. Isegi hiljem lapsepõlves esineb nendel lastel, kelle emad suitsetasid raseduse ajal, suhtlemis- ja õppimishäireid, neil on vilets enesekontroll või hüperaktiivsus.

Tulevase ema (aktiivne/ passiivne) suitsetamine raseduse ajal suurendab järgmiste komplikatsioonide ohtu:

• lootekasvu aeglustumine,
• platsenta enneaegne irdumine,
• enneaegne sünnitus,
• madal sünnikaal,
• perinataalne suremus,
• väikelapse äkksurm,
• kaasasündinud anomaaliad,
• suitsetamise raseduse ajal kahjustab beebide kopse juba enne sündimist
• rinnapiima vähesus ja imetamise lühem kesvtus,
• suurenenud vajadus tervisteenuse järele lapseeas (langenenud immuunsus)

Suitsetamine raskendab rasestumist. Kui naine juba on rase, esineb suitsetavatel naistel rohkem komplikatsioone. Üheks tüsistuseks on placenta praevia, olukord, kus platsenta kasvab liiga lähedale emaka suudmele. Selline olukord nõuab sageli keisrilõiget. Suitsetaval rasedal naisel esineb sagedamini platsenta irdumine (placental abruption). Sel puhul platsenta irdub emaka seinast varem, kui tegelikult tarvis. See viib omakorda enneaegsele sünnitamisele, surnult sündivusele või väikelapse surmale.

MÄRKSÕNAD: tubaka tarvitamine tubakatarvitamine suitsetamine rasedus tubakas