Valdkonnad / Tuberkuloos
Tuberkuloosi levik
- 12. Mai 2022
Tuberkuloosi (TB) on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid. Jälgi luutuberkuloosi põdemisest on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel meie ajaarvamise eelsest ajast.
1882. aasta 24. märtsil teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest. Seetõttu tähistatakse just 24. märtsil Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel kogu maailmas tuberkuloosipäeva.
TB haigestumine muutus Eestis valulapseks taasiseseisvumise aastatel, kui tuberkuloosi haigestumine kahekordistus viie aastaga, 1998. aastal diagnoositi ligi 50 uut tuberkuloosijuhtu 100 000 inimese kohta, mis on pea kümme korda enam kui Põhjamaades. Ravimresitentsus ja tuberkuloosihaigestumise tõus olid põhjustatud sotsiaal-majanduslikest muutustest ja Eesti iseseisvuse esimestel aastatel tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel tehtud vigadest, ebapiisavast ja vaheaegadega ravist ja valvsuse kadumisest tuberkuloosi suhtes uues loodavas tervishoiusüsteemis.
Alates 2000. aastast on tuberkuloosihaigestumus stabiilselt langenud ja haigestumuskordaja on viimastel aastatel alla 10 uue tuberkuloosijuhu 100 000 inimese kohta.
Viimased TB haigestumise arvud on leitavad TAI tervisestatistika andmebaasist, sh jooksva aasta esialgsed andmed kuude kaupa, vt tabelid TB05 kuni TB94 ja viimasest tuberkuloosi aastaraamatust.
WHO hinnangul oli Eesti kuni 2017. aastani multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi (M/XDR-TB) ohumaaks.
Samal ajal on Eesti aga endiselt üheks 18 tuberkuloosi teemal tähelepanu vajavast riigist (ingl k among 18 high-priority countries) Maailma Tervisorganisatsiooni Euroopa regioonis oma kõrge ravimresistentuse tõttu – ligi 20% esmastest ja üle 50% korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi juhtudest on multiravimresistentsed. Kuigi viimastel aastatel on Eestis multiravimresistentsete tuberkuloosijuhtude arv vähenenud pidevalt, oleme endiselt oma kõrge suhtarvuga Euroopas juhtpositsioonil.
-
-
Saada kiri: terviseinfo@tai.ee