Olukord Eestis

Vigastussurmad on Eestis vereringeelundite haigustest ning pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmade järel surmapõhjusena kolmandal kohal. Rahvastiku tervise arengukavas on püstitatud eesmärk, et 2020. aastal ei tohiks vigastuste tõttu surra 100 000 elaniku kohta enam kui 61 inimest.

2017. aastal hukkus vigastuste tõttu 849 Eesti elanikku (64,5 inimest 100 000 elaniku kohta). Vigastussurmade arv Eestis on võrreldes 23 aasta taguse kõrgseisuga vähenenud neli korda. Iga aastaga väheneb nii naiste kui meeste surmajuhtude arv keskmiselt 5%.

Meeste ja naiste surmajuhtude arvu erinevus on püsinud aastate jooksul samal tasemel: arvestades rahvaarvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem. Vigastuste tõttu kaotas 2017. aastal elu 148 15–34-aastast noort inimest. Selles vanuses inimeste surmapõhjustest moodustasid vigastused 62%.

Euroopa Liidus hukkus 2015. aastal vigastuste tõttu 47 inimest 100 000 elaniku kohta. Mehi sureb vigastuste tõttu sagedamini kui naisi, kuid sugudevaheline erinevus on kaks korda väiksem kui Eestis.

Vigastuste tõttu hukkus 2017. aastal 648 meest. Võrreldes möödunud aastaga jäi hukkunute arv samaks. Kolmveerand hukkunutest olid 15–64-aastased, mis tähendab, et viiendiku tööealiste Eesti meeste surmade põhjus oli vigastus. 

Meeste peamine vigastussurma põhjus oli mürgistus. Peaaegu sama sageli oli surma põhjuseks enesetapp. Neil kahel põhjusel hukkusid mehed pooltel juhtudest. Kolmandik surmadest olid vägivaldsed – enesetapp või hukkumine ründe tagajärjel. Täpne surma põhjus jäi teadmata 36 juhul.

Vigastuste tõttu vajas 2017. aastal ravi 12% Eesti elanikest ehk üle 156 000 inimese. Seda oli 1500 inimese võrra vähem kui aasta varem.

Mehed said viga sagedamini kui naised – 14 meest ja 10 naist 100 elaniku kohta. Vanuse kasvades saadakse üldiselt harvem viga. Kuna vanas eas (85+) vigastused sagenevad,
siis kokkuvõttes esineb üle 65-aastastel meestel ja naistel vigastusi sama tihti.

Ravi vajati ligi 179 000 vigastusjuhu tõttu. Ühe vigastatu kohta teeb see 1,1 juhtu ehk sama palju kui 2016. aastal.

Enamik vigastusi saadi õnnetuse tagajärjel. Nii tahtlikult tekitatud vigastuste kui teadmata või täpsustamata põhjusega vigastuste osatähtsus oli 4%.

MÄRKSÕNAD: vigastused traumad vigastuste ennetamine