Valdkonnad / Tubakas

Järgnevalt leiad infot järgmiste suitsetavate tubakatoodete kohta:

Sigaret

Sigaret on suitsetatav tubakatoode, õhukesse spetsiaalsesse sigaretipaberisse pakendatud peenestatud tubaka rull, mille suhuasetatavasse otsa on kinnitatud teatud tootemarkidel spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumise osaliseks tõkestamiseks.

Sigar ja sigarillo

Sigar on suitsetatav tubakatoode, erinevatest vääristubaka lehtedest kokkukeeratud rull, mis on pikem ja jämedam tavasigaretist. Sigarisuits on leeliseline, mida ei saa erinevalt happelise iseloomuga sigaretisuitsust sügavale hingamisteedesse tõmmata.

Sigarillo on suitsetatav tubakatoode, mille puhul erinevalt sigarist on täidisena kasutatavad tubakalehed peeneks hakitud. Sigarillodel nagu ka sigaritel ei ole filtrit ja neid suitsetatakse sarnaselt sigaritega, suitsu sügavale kopsudesse tõmbamata. Kujult on sigarillod sarnased sigaretiga.

Pabeross

Pabeross on suitsetatav tubakatoode, paberkestaga ümbritsetud ja tubakaga täitmata suuotsaga sigaret, mis leidis kasutamist peamiselt Nõukogude Liidus.

Vesipiip

Vesipiip on traditsiooniline Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks. Vesipiibu suitsetamisega ehk kõnekeeles piibutamisega on tegeldud juba umbes 400 aastat. Väidetakse, et igapäevaselt suitsetab maailmas vesipiipu 100 miljonit inimest.

Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev – see seletab ka, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Arvatakse, et vesipiibu suitsetamine on süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti suitsetamisel. Samamoodi kui kõik teised tubakatooted, on ka vesipiip tervisele kahjulik. Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel.

Miks vesipiipu suitsetatakse?

Vesipiibu suitsetamise peamiseks põhjuseks on, et see on uus, näiliselt huvitav ning vesipiipu suitsetatakse enamjaolt seltskonnas. Piibu suitsetamise põhjused on sarnased sigarettide suitsetamise põhjustega – ka siin mängivad rolli:

  • teiste eeskuju
  • gruppi kuulumise tunne
  • populaarsusejanu
  • arvamine, et see pole tervisele kahjulik
Vesipiibu ohtlikkus
  • Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibusuits sisaldab erinevaid mürgiseid kemikaale, mis ohustavad tervist.
  • Vesipiibus olev vesi ei püüa paljusid kahjulikke aineid kinni! Vesipiibu suits, isegi pärast veefiltri läbimist, sisaldab suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid.
  • Vesipiibu suitsetamine tõstab riski haigestuda rasketesse haigustesse, nagu näiteks vähkkasvajad, kroonilised kopsuhaigused ning südame-veresoonkonna haigused.
  • Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski.
  • Pikemaajaline viibimine seltskonnas, kus suitsetatakse vesipiipu, ohustab mittesuitsetajat kõigi passiivse suitsetamise tagajärgedega.
  • Eriti ohtlik on piibutajate seltsis viibimine lastele ja rasedatele.
  • Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (kõnekeeles ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik.
  • Vesipiibu suitsetamine on seltskondlik tegevus, kuid nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks.

Tavaline vesipiibu suitsetamine kestab üldjuhul 20–80 minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5–7 minuti jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel.

Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega
  • Müüt: Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained
  • Tegelikkus: Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suits sisaldab suurtes kogustes süsinikoksiidi, tõrva, nikotiini, raskemetalle – seda võib olla isegi rohkem kui sigarettides.
  • Müüt: vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist.
  • Tegelikkus: Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits.
  • Müüt: Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel.
  • Tegelikkus: Vesipiibu suitsetajatel arenevad välja paljud terviseprobleemid, nagu sigarettide suitsetajatelgi. Lisanduvad veel teised riskid, mis on tingitud vesipiibu jagamisest teiste inimestega, nagu näiteks erinevate nakkushaiguste levik. Vesipiibu suitsetamine pole ohutu alternatiiv!
  • Müüt: Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust.
  • Tegelikkus: Ka vesipiibu suitsetamine põhjustab sõltuvust, sest see sisaldab nikotiini, mis on tugev närvimürk ja tekitab kergesti sõltuvust. Kuigi tegemist on näiliselt huvitava ning keelatud tegevusega, ei tasu siiski n-ö tundmatus kohas vette hüpata. Hiljem on sõltuvusest väga raske vabaneda. Kui vajad abi või nõustamist, siis on alati võimalus pöörduda oma murega perearsti, psühholoogi või vanemate poole. Kui aga soovid anonüümsust, siis aitavad sind ka suitsetamisest loobumise nõustajad, kelle võid leida iga maakonna suurima haigla juures olevast suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetist. Teenus on kõigile tasuta. Loe täpsemat infot suitsetamisest loobumise kohta siit.

Bidi

Bidi on peenike ning tihtipeale maitsestatud India sigarett, mis on valmistatud Temburini (Ida-India eebenipuu) lehtedesse keeratud tubakast. See on tavalistest sigarettidest väiksem, kuid võimsam. Kuna sel pole filtrit ja tubakas on keeratud mittepoorsetesse lehtedesse, siis peab suitsetaja suitsu tõmbama tihedamini ja sügavamalt, et sigarett põleks. Üks bidi sisaldab kolm korda rohkem karbonmonoksiidi ja nikotiini ning viis korda rohkem tõrva kui tavaline sigarett. Tubaka sisaldus bidis on 10-20% ja erinevalt tavapärastest sigarettidest pole neisse lisatud kemikaale. Bidi on kaua olnud populaarne vaesemates maades nagu Bangladesh, Pakistan, Afganistan, Sri Lanka, Kambodža ja India, kus inimesed ei saa endale lubada tavalisi sigarette. Näiteks Indias suitsetatakse igal aastal 800 miljardit bidi sigaretti.

Kreteks

Kreteks (clove cigarettes) on Indoneesia sigarett, mis on tehtud tubaka, nelgi ja maitseaine „kastmest". Algselt loodi kreteks meditsiinilistel eesmärkidel aastal 1880, kuna arvati, et nelgis sisalduv aine aitab astma puhul. Kreteks on Indoneesias kõige laialdasemalt kasutatav tubakatoode. Umbes 90% Indoneesia elanikest suitsetab tavaliste sigarettide asemel kreteksit. Uuringud on näidanud, et kreteksi sigaretid sisaldavad tavaliste sigarettidega võrreldes mõnevõrra vähem nikotiini, kuid sellegipoolest on need sõltuvusttekitavad ning mõju on neil põhimõtteliselt sama, mis tavapärastel sigarettidel. Lisaks sisaldavad need märkimisväärselt kõrgetes kogustes tõrva (35–52,3 mg tõrva sigareti kohta on kreteksi puhul suhteliselt tavapärane).

Kreteksit kiputakse suitsetama intensiivsemalt ja kauem kui tavalisi sigarette. Kreteksit on seostatud selliste sümptomitega nagu vedeliku ja vere esinemine kopsudes, kopsuspasmid, hingamisteede infektsioonid ning teiste tõsiste kopsuvigastustega.

Mentoolsigaret

Mentool on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud aine, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.

Mentooliga sigaretid on üks olulisemaid tegureid, mis ahvatleb noori suitsetamisega alustama. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas.

Tänu lisanditele võivad sigaretid muutuda köitvamaks, kuna need varjavad mõningaid põlenud tubaka sissehingamisega seotud ebameeldivaid toimeid. Näiteks võimaldavad need:

  • peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna
  • muuta sissehingatava suitsu mahedamaks, vähendades hingamisteede ärritust (millega sisuliselt surutakse alla organismi hoiatusreaktsioon, et suits on ohtlik)
  • muuta tuha ja suitsu värvuse valgeks
  • parandada sigarettide väljanägemist

Põhimõtteliselt soodustavad sigaretitootjad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaksid. Mida meeldivam on sigaret, seda lihtsam on suitsetajal oma harjumusest kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinsõltuvuse teke.

Eurobaromeetri 2012. aasta uuringu kohaselt on Eesti elanikkonna toetus tubaka maitset parandavate lisandite keelustamisele 62%. Võrreldes 2009. aastaga on see kasvanud 7% võrra.

Mentool on müntide perekonna taimedes, nt piparmündis, põldmündis ja rohemündis, leiduv looduslik ühend. Tarvitamisel eraldub sellest mündile iseloomulikku maitset ja lõhna ning see mõjub iseloomulikult jahutavana.

Teadaolev kasutus tubakatööstuses

Mentool on üks levinumaid tubakatööstuses kasutatavaid lisandeid. Mentool on ainus tubakalisand, mille kohta kasutatakse müümisel spetsiaalset tüübinimetust – mentoolsigaretid. Mentooli lisamisega antakse sissetõmmatavale suitsule iseloomulik (margist sõltuv) mündimaitse. Mentooli võidakse lisada sigareti eri osadesse: otse tubakasse, sigaretipaki sisemisele fooliumile, filtripaberile või viimasel ajal ka filtri sees olevasse muljutavasse kapslisse, mis peaks tekitama tugevama mõju.

Tervistkahjustav toime

Üldiselt peetakse mentooli toiduainetes ja kosmeetikatoodetes kasutamisel ohutuks. See ei tähenda siiski, et aine on ohutu sigaretisuitsuga sissehingamise korral. Kuigi uuringutest ilmneb, et mentoolsigareti põlemisel kandub peaaegu kogu mentool muutumatul kujul suitsu sisse, põleb väike osa (0,5%) sellest siiski ära ja võib moodustada näiteks benso(a)püreeni ja benseeni. Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (juhtiv vähiuurimisorganisatsioon) hinnangul kuuluvad need kemikaalid inimesel vähki põhjustavate ainete hulka.

Mentool tuimastab kurku ning muudab suitsu mahedamaks, peites nii sigaretisuitsu karedust ja tehes suitsetamise lihtsamaks. Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama. Selline toime (koos mündimaitsega) meeldib eriti noortele ja uuringud on näidanud, et mentoolsigarettide suitsetamine on noorukite seas laialt levinud ja see on sageli nende esimene sigaretimark.

Mentooli lisamisega suurendavad tubakatootjad sigarettide meeldivust ja ligitõmbavust. Mentoolsigarettide suitsetamisest saadav aisting võib raskendada suitsetamise lõpetamist, sest nende meeldiv maitse, lõhn ja jahutav toime kipub suitsetamisharjumust kinnistama. Mentooli tuimastav mõju kopsudele võimaldab paljudel suitsetajatel nikotiiniannuse kättesaamiseks suitsu sügavamale tõmmata.

Mentooli kasutamine ravimites võib suitsetajates tekitada ekslikku turvatunnet. Uuringud näitavad, et mentoolsigarettide suitsetajad on sageli eksiarvamusel, justkui aitaks see ühend võrreldes ilma mentoolita sigarettidega tervist mingil moel paremini kaitsta. See võib soodustada jätkuvat tarbimist ja aitab suitsetamisharjumust kinnistada, mistõttu organismi satub rohkem sigaretisuitsus sisalduvaid mürgiseid aineid.

PITOC (Public Information Tobacco Control) projekt, mis on on otseselt seotud tubakakontrolli ja suitsetamislevimuse ennetamisega Euroopas, on kokku pannud materjalid nendest 15 lisandist, mis on oma omaduste ja kasutatava koguse tõttu tervisele kõige ohtlikumad – nende hulka kuulub ka mentool.

Uuringuid teostab Saksamaa Vähiuuringute Keskus ja Hollandi Rahvatervise ja Keskkonna Instituut ning selles osaleb 17 partnerasutust, nende seas Tervise Arengu Instituut. Projekti kohta saab pikemalt lugeda Tervise Arengu Instituudi kodulehelt alajaotusest „Koostööprojektid" (www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/pitoc-projekt).

MÄRKSÕNAD: tubakas tubakatarvitamine tubaka tarvitamine suitsetamine