Vaimse tervise edendamine

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimse tervise edendamise eesmärki kui inimeste hoiakute, neid ümbritseva keskkonna ja elutingimuste kujundamist nii, et need toetavad tervislikku eluviisi ja loovad eelduse heaks vaimseks terviseks. 

Vaimset tervist saab hoida ja edendada, tugevdades vaimse tervise kaitsetegureid ja vähendades riskitegureid. Kuna vaimset tervist mõjutavad kaitse- ja riskitegurid mitmest valdkonnast, on edenduses vajalik terviklik lähenemine ja tõhus valdkonnaülene koostöö. Oluline on seegi, et edendustegevused põhineksid tõendatud teadmistel. 

Mõned olulised tegurid, mis mõjutavad vaimset heaolu

Individuaalsed tegurid 

Individuaalsetest ehk üksikisikuga seotud teguritest on muuhulgas olulised toimetuleku ja sotsiaalsed oskused. Need on oskused tulla toime oma mõtete ja tunnetega, juhtida enda elu ja osaleda sotsiaalses maailmas. Emotsioonidega toimetulek on üks olulisemaid toimetulekumehhanisme. Vaimset heaolu aitab säilitada oskus maandada liigset stressi, viha või hirmu ning teadlikult suurendada meeldivate emotsioonide kogemist. Head suhtlemis- ja toimetulekuoskused võimaldavad säilitada häid suhteid ja tulla toime probleemidega, aidates hoida head vaimset tervist. 

Samuti on vaimse tervisega seotud mina-pilt ja enesehinnang. Need omadused kirjeldavad inimese nägemust ja arvamust iseendast. Positiivne mina-pilt ning sõbralik suhtumine iseendasse aitavad säilitada enesekindlust, valmidust oma vigadest õppida, ning oma hirmudega silmitsi seista ja neid ületada. Madal enesehinnang võib aga viia erinevate raskusteni, sealhulgas vaimse tervise probleemideni. 

Oluline on ka meeles pidada, et vaimne tervis on tihedalt seotud üldise füüsilise tervisega. Head vaimset tervist aitab hoida piisav uni, mis laseb ajul puhata ja taastuda, ja tervislik toitumine, mis toetab aju normaalset toimimist. Samuti tuleb kasuks liikumine, mis muuhulgas vabastab energiat andvaid ja stressi maandavaid kemikaale, ning ebatervislikest tegevustest (nagu suitsetamine, alkoholi ja muude uimastite tarbimine) hoidumine. 

Sotsiaalsed tegurid  

Inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime keeruliste olukordade või perioodidega elus. Kasuks tulevad perekondlik seotus, head suhted sõprade ja tuttavatega ning sotsiaalne kaasatus, ehk osalemine tegevustes, kus on ka teisi inimesi. Puudulikud või halvad suhted, eakaaslaste tõrjutus või eraldatus aga tekitavad stressi ja avaldavad vaimsele tervisele negatiivset mõju. Häid suhteid aitavad hoida suhtlemis- ja konfliktilahendamise oskused. 

Keskkonnategurid 

Vaimset heaolu mõjutab ka keskkond, mis inimest ümbritseb. Head vaimset tervist aitab hoida  turvaline ja tervislikku eluviisi toetav keskkond. Laste ja noorte puhul on olulised positiivsed hariduskogemused ja lasteaia- või koolikeskkond; töötavate täiskasvanute puhul hea töökeskkond ja -kultuur.  

Samuti avaldab vaimsele tervisele mõju laiem kogukond ja ühiskonnakorraldus. Hea vaimse tervise hoidmiseks peaks inimestel olema piisavad elamistingimused, turvaline füüsiline- ja sotsiaalne keskkond ning ligipääs toetavatele teenustele sotsiaal-, tervishoiu-, ja haridusvaldkonnas.  

Vaimse tervise edendamine

• Vanemlusprogramm Imelised Aastad aitab ennetada või toime tulla lapse käitumisprobleemidega ja perekriisidega. Samuti leiab teadmisi positiivsest vanemlusest ning lapse vaimse tervise toetamisest portaalis Tarkvanem.ee.
• Koolides aitab laste vaimset tervist toetada põhikooli I ja II astmes (1-6. kl) rakendatav VEPA käitumisoskuste mäng.
• Lasteaedadele on olemas materjalid lapse vaimse tervise toetamiseks ja lasteaia psühhosotsiaalse keskkonna hindamiseks.
• Nõuandeid töökohal vaimse tervise toetamiseks leiab Tööelu portaalist ja koolitusi tööandjatele.
• Kohaliku tasandi organisatsioonidele pakutakse koolitusi, mis tutvustavad sekkumistegevusi nii üldise tervisliku eluviisi kui ka vaimse tervise edendamiseks. Samuti korraldatakse Euroopa ennetusõppekaval põhinevaid ennetuskoolitusi otsusetegijatele, arvamusliidritele ja poliitikakujundajale.