Terve olla on privileeg, mida enne probleemide tekkimist sageli ei teadvustata. See on midagi palju enamat kui elamine ilma haiguse või puudeta. COVID-19 kriis on eriti ilmekalt esile toonud, et tervis on nii füüsilise kui ka vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja ükski nendest komponentidest pole heaolu saavutamiseks vähem oluline kui teine.

Viimasel kahel aastal maailmas toimuv on paremini kui kunagi varem näidanud, missugune laiahaardeline mõju on rahvatervishoiul ehk teisisõnu haiguste ennetamisel ja tervise edendamisel teistele eluvaldkondadele. Tervisekriisi lühi- ja pikaajaline mõju (mille ulatust praegu ei ole võimalik ennustada) on tajutav kõikjal: majanduses, kultuuris, hariduses, turismis, planeeringutes, sotsiaalvaldkonnas.

Pildi on joonistanud Joonmeedia OÜ Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes" jaoks.

Mida parema ettevalmistuse ja tervisega inimene on, seda kauem suudab ta eriolukorras toime tulla. Praegune olukord toob välja need valdkonnad, kus varasem ennetustöö ja tervisedendus on jäänud vajaka. Üks silmatorkavamaid on vaimne tervis, kuid vähe on süsteemselt panustatud ka sõltuvusainete tarvitamise ennetusse.

Kriisijuhtimise õppetundidele lisaks on pandeemia ajast kaasa võtta kaks põhimõtet, mida iga omavalitsus saab ja peaks igapäevatöös arvestama.

1. Vastastikmõju. Rahvastiku tervise heaks tehtu või tegemata jätmise mõju kajastub peale tervisenäitajate ka teistes valdkondades ja vastupidi: teistes valdkondades tehtu või tegematajätmise mõju ilmneb varem või hiljem tervisenäitajates.
2. Ennetuse olulisus. Tervise edendamine on justkui vundament, mis loob heaolu ja suurendab inimeste võimekust igapäevaeluga paremini toime tulla.

Igas omavalitsuses seatakse sihte, kuhu soovitakse valimistsükli lõpuks ja ka pikemas plaanis jõuda. Miks mitte seada üheks eesmärgiks elanike parem tervis ja suurem heaolu? Aga miks, mida ja kuidas omavalitsuses tasub teha, et hoida ja kaitsta oma kallimat vara – inimesi?

Tervisedenduse kasu omavalitsusele

Kohaliku omavalitsuse olulisem ülesanne on korraldada kohalikku elu, lähtudes elanike vajadustest ja huvidest ehk iga omavalitsus on kaasvastutaja oma elanike heaolu eest. Mida tervem on inimene, seda vähem lisanõudmisi ta omavalitsusele esitab, sest saab ise endaga hakkama.

Arvud kõnelevad ammu, et ennetustöö on kuluefektiivsem: üks ennetusse panustatud euro on kümme korda odavam tagajärgedega tegelemisest. Eelarve tõhusa kasutuse põhimõttest lähtudes on ainuõige järjepidevalt kavandada ja ellu viia nii inimeste tervislikku eluviisi kui ka seda soodustavat keskkonda toetavaid tegevusi.

Mis kasu toob heaolu ja tervise eest hoolitsemine?

• Suureneb inimeste ühiskondlik aktiivsus, sh nende võimekus aktiivselt KOVi arengusse panustada
• Suureneb töövõime ja sissetulek
• Ressursse kasutatakse tõhusamalt: ennetus on odavam kui tegelda tagajärgedega
• Noortele meeldib oma kodukandis ja on suurem võimalus, et nad jäävad sinna elama
• Paraneb omavalitsuse kuvand ja ligitõmbavus uute elanike ja ettevõtete jaoks
• Edeneb omavalitsuse üldine toimetulek ja võimekus
• Väheneb tugiteenuste ja sotsiaalabi vajadus

Kuidas saab inimeste heaolu suurendada kohalik omavalitsus?

Kaunis loodus, eneseteostusvõimalused, tegus ja ühtehoidev kogukond, hästi kättesaadavad teenused, turvaline koht laste üles kasvatamiseks – need on mõned märksõnad, mis välja tuuakse, kui oleme koolitustel uurinud, miks kellelgi meeldib oma kodukohas elada.

Iga omavalitsuse juht on ametisse asunud oma unistuse ja visiooniga: kuidas luua hästi toimiv ja õnnelik kogukond, kus inimestel oleks hea elada sünnist surmani. Mida sidusam kogukond ja õnnelikum lapsepõlv, seda suurem tõenäosus, et noored soovivad sünnivalda või -linna elama jääda või pärast hariduse omandamist tagasi pöörduda ja kogukonnas kaasa lüüa.

Tegutsemiseks annab teekaardi „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030ˮ, kus on sõnastatud Eesti tervisepoliitika visioon, prioriteedid ja tegevussuunad.

Juhinduda saab ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning rahvatervise seadusest. Rahvatervise seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne muu hulgas korraldada elanikkonna haiguste ennetamist ja tervise edendamisele suunatud tegevust.

Rahvatervishoiu valdkonna eesmärk on elukvaliteeti parandades pikendada inimeste eluiga ja tervena elatud eluaastaid ning vähendada tervisega seotud ebavõrdsust. Tervisega seotud ebavõrdsust esineb näiteks soo järgi: meeste oodatav eluiga on oluliselt lühem ja tervena elatud aastaid on vähem (2019. aastal vastavalt 75 ja 55 aastat) kui naistel (2019. aastal vastavalt 83 ja 59 aastat). Selle põhjused on muu hulgas, et mehed:

• töötavad sageli füüsiliselt suuremat pingutust nõudvatel ametikohtadel;
• on olemuslikult riskialtimad, näiteks sõltuvusainete tarvitamine on meeste hulgas tunduvalt sagedam ja ka ühiskonnas aktsepteeritavam kui naiste hulgas;
• ei hoolitse oma tervise eest ega väärtusta seda nii palju kui naised, näiteks ei otsi nad probleemide ilmnemisel kohe abi.

Rahvatervishoiu ühe haru, tervisedenduse kese on terviseriskide ennetamine ja vähendamine. Tähtis on suurendada inimese võimekust kontrollida ja tugevdada oma tervist.

Tervisedenduse tegevuste hulka kuuluvad:

• info kättesaadavuse ja terviseharituse parandamine;
• vigastuste ennetamine ja vähendamine;
• uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine;
• tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine;
• vaimse tervise edendamine;
• turvalise seksuaalkäitumise edendamine.

Selleks et inimeste heaolu suureneks, tuleb nimetatud ennetav ja edendav tegevus suunata neile teguritele, mis kujundavad tervisekäitumist ja tervist. Omavalitsuse vaatest on võimalik suunata tähelepanu inimese endaga seotud teguritele ja/või tegutseda taustal toetava keskkonna kujundamiseks. Sageli saab just keskkondliku nügimisega mõjutada inimese käitumist.

 

* Bioloogilised tegurid on need, mis inimene sündides endaga kaasa saab – näiteks sugu, rahvus, geneetiline soodumus

Joonis 1. Erinevad valdkonnad, millele keskenduda heaolu suurendamisel

Tervis kujuneb suures osas keskkonna mõjul ehk seal, kus inimene kasvab, elab, õpib, mängib, töötab ja ka vananeb. Vaadates joonisel 1 nimetatud elukeskkonna tegureid, on selge, et nendega seotud otsuste eest vastutavad eri valdkondade spetsialistid.

Just tugeva vastastikmõju tõttu on äärmiselt vajalik spetsialistide ja ametkondade valdkondlik (haridus, planeeringud, transport, ettevõtlus jne) koostöö, et suurendada kuluefektiivsust ja hoida ära negatiivne kaasmõju.

Seega on mängus, kus eesmärk on inimeste tervise ja heaolu parendamine, palju osalisi. Tuues paralleeli sportmängudega, on ka siin nii-öelda põhimängijad ja varumeeste pink, kust vajaduse korral väljakule tullakse.

Joonis 2. Tervise ja heaolu edendamise osalised

Mis tagab edu?

Tervisedenduse arendamine omavalitsuses ei erine olemuslikult palju klassikalisest strateegilisest planeerimisest. Pikaajaline koostöö maakonna ja kohalikul tasandil on aidanud meil välja sõeluda tegurid, mis on olnud edulugude eeldus.

• Vastutus ja eestvedamine

- omavalitsuses on tervisedenduse eest vastutav ametnik (eelistatult täiskoormusega), kelle ülesanded on ametijuhendis märgitud;

- tegutseb valdkondadeülene töörühm;

- tagatud on poliitiline toetus valdkonna arendamisele, sh eestkõnelemine ja tunnustamine.

• Andmeanalüüs ja terviklik strateegia

- on kehtiv tervise- ja heaoluprofiil (sh tegevuskava ja hindamisplaan), mida kasutatakse arengukava ja teiste strateegiadokumentide alusena;

- strateegilise planeerimise eest vastutaja on hea juht, kes kaasab kõiki osalisi ja huvirühmi.

• Tõenduspõhised meetmed ja koostöö ekspertidega

- paremate tulemuste saavutamiseks tasub teha koostööd maakonna tervisedendajaga;

- tõendatult toimiv tegevus aitab säästa raha ja vältida kasu asemel kahju tegemist.

• Muudatuste juhtimine, järjekindlus ja tulevikuvaade

- juurdunud mustrite murdmiseks on vaja häid argumente ja palju aega: muudatusi tuleb oskuslikult juhtida;

- tervisedendus on maraton, mitte sprint! Käitumise ja tervisenäitajate muutus võtab aega kauem kui üks valimistsükkel ja seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui tegevused on järjepidevad ja tõenduspõhised. Seega on poliitilise mõtteviisi kõrval vaja riigimehelikku mõtteviisi, mis ulatub kaugemale valimistsüklist;

- arvestama peab, et pelgalt teadlikkuse suurendamine ei ole võluvits, vaja on minna kaugemale – tegeleda ka inimeste oskuste, hoiakute ja väärtustega;

- tarvis läheb valdkondade koostööd ja järjekindlust.

• Mõju hindamine

- süsteemne hindamine (sh protsess, tulemus ja mõju) aitab tähistada võite ja hoida motivatsiooni.

Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Nele Kunder pakub välja olulisemad tegevussuunad kohaliku tasandi tervisedenduses.

• Luua eeldused ja tingimused tervist toetavateks muutusteks
  Kohalikul tasandil algab see omavalitsusjuhi toetusest ja tervisega seotud teemade eest seismisest. Seega on esimene samm tervise väärtustamine. Sealt edasi saab rääkida poliitika mõjutamisest ja keskkonna muutmisest. Rahvatervishoiu valdkonna paremaks mõistmiseks on koostatud mitmesuguseid materjale, korraldatakse koolitusi ja nõu saab küsida ekspertidelt.
• Luua tervisedenduse spetsialisti ametikoht
  Kui kohalikus omavalitsuses ei ole tervisedenduse spetsialisti ametikohta, siis tasuks seda kaaluda. Tervisedendaja kutsestandardi kohaselt on tööks vaja üheksat kompetentsi, näiteks juhtimis- ja koostööoskus, tervise huvikaitse ja kommunikatsiooni ning analüüsioskus, planeerimis ja hindamisoskus. Kui kohalikus omavalitsuses on arutelule avatud ja inimeste tervisest hooliv juht ning ametis pädev spetsialist, sujub kõik järgnev ladusamalt ja seatud eesmärgid saavutatakse.
• Moodustada meeskond, kes hakkab muutusi juhtima
  Kui esimesed sammud on tehtud, tasub mõelda meeskonna moodustamisele. Näiteks võiks koondada tervisenõukoguks rahvastiku tervisest huvitatud ja selle parandamisele kaasa aidata soovivad kohalikud eri valdkondade ja sektorite inimesed ning koos hakata juhtima kohalike elanike tervise ja heaolu edendamist.
• Kaasata huvirühmi ja hästi kommunikeerida sõnumeid
  Väärtust lisab ja edu toob huvirühmade kaasamine ja hästi läbimõeldud kommunikatsioon. Tervise huvikaitse võib tähendada argumenteerimist, selgitamist ja läbirääkimisi sihtrühmadega, ka kolleegide ja koostööpartneritega. Tähtis on, et räägitaks neile arusaadavalt ja õigeid suhtluskanaleid kasutades.
• Analüüsida vajadusi ja võimalusi
  Analüüs peamiste suundade kindlaksmääramiseks võiks olla muudatuste kavandamise aluseks. Üks võimalus selleks on koostada tervise- ja heaoluprofiil, milles on kirjeldatud ning analüüsitud kindla piirkonna elanike tervise- ja heaoluseisundit ning neid mõjutavaid tegureid. Tuge saab Tervise Arengu Instituudist, aga ka asjaomast teenust osutavatelt ekspertidelt.
• Teha koostööd ja kaasata partnereid
  Rahvatervishoiu valdkonnas nagu igas teises on keeruline üksi kaugele jõuda. Koostöö kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste, teiste omavalitsuste, kõrgkoolide, eraettevõtete ja vabatahtlikega aitab jõuda sihile. Tervise- ja heaoluprofiili juurde kuulub ka tegevuskava, mille koostamisel, elluviimisel ja hindamisel kuluvad marjaks ära targad ja toetavad partnerid. Näiteks uuringute tegemisel, tõenduspõhise tegevuse kujundamisel või eluviimisel võib asjaomaste kogemuse ja oskustega spetsialistide kaasamine aidata kokku hoida nii inimjõudu kui ka raha.
• Keskenduda süsteemi loomisele ja arendamisele
  Eespool kirjeldatut võib esmapilgul tunduda palju ja suuri muudatusi ei saa teha üleöö. Küll aga on asjakohane ütlus „Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika”. Kohalikule „tervisemajale” tasub laduda vundament, mille tugevust hinnatakse järk-järgult kvaliteedi, mitte ainult kvantiteedi alusel. Tuleb keskenduda süsteemi loomisele ja arendamisele ning vajaduspõhistele ja tulemuslikele elanike tervist ning heaolu parandavatele sekkumistele.

Probleemi süsteemse lahendamise näide

Viimasel paaril aastal on koostöö omavalitsuste ja teiste partnerite vahel läinud märgatavalt süsteemsemaks. Selle peamised märksõnad on järjepidevus ja mitmetahulisus. Mitmetahulisus seisneb selles, et ühe probleemi korral kavandatakse samaaegne tegevus eri sihtrühmadele eri keskkondades.

Näiteks laste ülekaalulisuse vähendamiseks ja ennetamiseks on vaja tegeleda nii laste, lapsevanemate, lasteaedade kui ka koolidega (personal ja keskkond), kuid vähem tähtis ei ole laiem avalik ruum, näiteks transpordikorraldus: sobiv liinivõrk ja kergliiklusteede võrgustik. Sellist süsteemset lähenemist on juba edukalt rakendatud Lääne-Virumaal, Raplamaal, Viljandimaa ja Võrumaal (vt joonis 3).

Joonis 3. Järjepidev ja mitmetahuline tegevus laste ülekaalulisuse ennetamisel ja vähendamisel

Ennetus- ja sekkumisprogrammid

Paljud Eesti omavalitsused juba osalevad Tervise Arengu Instituudi koordineeritud ennetus- ja sekkumisprogrammides, mis aitavad suurendada laste ja perede, aga ka teiste heaolu.

VEPA Käitumisoskuste Mäng on üldhariduskoolidele mõeldud tunnustatud tõenduspõhine ennetusprogramm, mis arendab algklassides õpilaste enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskuseid. See on meetodite kogum, mida õpetaja saab kasutada õppetöö ajal, et luua klassis positiivne ja toetav õhkkond ja aidata lastel keskenduda õppimisele. Algklassides õpetaja juhtimisel omandatud oskused aitavad vältida riskikäitumist teismeeas, näiteks sõltuvuste teket.

Imelised aastad on tõenduspõhine programm 2–8-aastaste laste vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla. Programm sobib nii ennetuseks kui ka neile peredele, kelle lapsel on ilmnenud mõned käitumisprobleemid. Programmis osalemise tulemusena paranevad laste ja vanemate oskused ja ka peresuhted. Toetav ja turvaline kodukeskkond on üks olulisemaid tegureid, mis aitab ennetada riskikäitumist teismeeas.

Rahvatervishoiualase võimekuse suurendamine omavalitsustes on sekkumisprogramm, mis aitab nihutada seniseid mõtte- ja käitumismustreid tõenduspõhisema tegevuse suunas. Programmi abiga saavad omavalitsuse juhid ja spetsialistid suurendada oma suutlikkust süsteemselt panustada inimeste heaolusse ja toetavasse elukeskkonda (KOV-i struktuur, valdkondadeülene planeerimine, vahendite jaotamine ja nende kasutamise põhimõtted, kinnitatud tulemuslikkusega sekkumistegevus jne).

Programmides osalemise võimaluste kohta saab lisainfot portaalist terviseinfo.ee ja maakonna tervisedendajalt.

Vaimne tervis vajab eraldi tähelepanu

Tähelepanu vaimsele tervisele on Eesti ühiskonnas kasvanud juba õige mitu aastat, kuid koroonakriis tõi mured esile eriti teravalt. Valdkonna praegune korraldus ei ole kooskõlas ühiskonna kasvanud ootuste ja vajadustega. Ukraina sõja eskaleerumine on abivajadust suurendanud veelgi nii sõjakoldest saabuvate inimeste murede kui ka ühiskonna üldise ärevuse kasvu tõttu. Ühiskonna vastupanuvõime suurendamiseks peame senisest enam panema rõhku vaimse tervise toetamisele igapäevaelus, probleemide varasele märkamisele ja õigele reageerimisele, eneseabile, kogukonna tasandi teenustele.

Eelmisel kevadel kutsus sotsiaalkaitseminister kokku vaimse tervise staabi, mille eesmärk oli koordineerida COVID-19 kriisi mõjul tekkinud ja süvenenud probleemidega tegelemist. 2021. aasta kevadel andis valitsus oma heakskiidu ekspertide pikalt ette valmistatud vaimse tervise rohelisele raamatule, mis seab strateegilised sihid kogu valdkonna arengule. Järgmise sammuna loodi 2022. aasta algul sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond, mille ülesandeks on seatud eesmärgid ellu viia. Äsja lahvatanud Ukraina kriisi tõttu on tulnud uuesti alustada tööd kriisistaabis.

Nii ennetustöö kui ka teenused on olnud seni halvasti kättesaadavad ning puudus on ka spetsialistidest. Valitsus suunas 2021. aasta lisaeelarvesse raha, et parandada kriisi mõjude ületamiseks vajalike vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Näiteks suurendati perearstide teraapiafondi, et nad saaksid rohkem kaasata kliinilisi psühholooge, täiendavalt rahastatakse ka spetsialistide väljaõpet.

Kohalikel omavalitsustel on võimalik alates 2021. aastast taotleda rahastust psühholoogide-nõustajate palkamiseks või psühholoogilise abiteenuse osutamiseks. Kohalike omavalitsuste tegevus oma elanike vaimse tervise murede märkamisel ning esmasel reageerimisel on väga tähtis. Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei arvates peaksid omavalitsused keskenduma just nimelt märkamisele ja ennetusele. Ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo peab ennetust üheks olulisemaks teguriks vaimse tervise murede korral: „Kui mõtleme sellele, mida tähendab ennetus kohalike omavalitsuste jaoks, siis tähendab see toetava keskkonna loomist ja sotsiaalhoolekandelist toetust ning inimeste informeerimist abivõimalustest.”

Valdkonna areng on saanud hoo sisse ja koostöös teadlaste, ametkondade, erialaliitude ja vabakonna esindajatega tegutsetakse süsteemsete lahenduste nimel. Valitsuse otsusega on 2022. aasta riigieelarvesse suunatud kolm miljonit eurot, millest jätkatakse ka kohaliku tasandi toetusmeetmete rahastamist. 2022. aasta tõotab kujuneda pingeliseks igal tasandil ning eeldab nii riigilt kui kohalikult omavalitsuselt kiireid otsuseid, paindlikku tegutsemist ja väga head koostööd. Loodetavasti suudame kõige selle juures silmas pidada ka kaugemat perspektiivi ja panna kriisis alus paremale ja tugevamale vaimse tervise süsteemile.

Head näited eri paikkondadest

Rõuge vald kujundas noorte murede lahendamiseks koostöömudeli

Rõuge vald osales Tervise Arengu Instituudi projektis, mis aitas suurendada kohalike omavalitsuste võimekust tervisevaldkonnas.

Põhitähelepanu oli tervist toetavate valikute kättesaadavusel igaühele, esmajoones aga noortele. Seitsme kuu jooksul toimusid teenusedisaini koolitused, millega kaasnes nii individuaalne kui ka rühmamentorlus. Selle abil arendati ennetavaid teenuseid.

Triinu Õispuu Rõuge vallast kirjeldab projektis osalemise kogemust:

„Meie tähelepanu keskmes oli noorte vaimne tervis ja nutiseadmete liigne kasutamine. Töö käigus tulid esile ka koolikohustuse täitmata jätmine ja teised õppimisega seotud probleemid. Murekohti süvitsi analüüsides nägime, et iga laste ja noortega tegelev asutus ja organisatsioon teeb midagi, kuid infoväli erineb ning murede korral ei suhelda ega nähta koostöövõimalusi.

Tähtis ongi kindlaks teha juurprobleem, mida tahetakse ühiselt lahendada. Keerutasime mitme olulise teema ümber, kuid ajapikku saime aru, et peamine on varakult märgata ja selleks üles ehitada osalisi kaasav võrgustik. Selgeks sai, et tegutseda tuleb valdkonnaüleselt, seades esikohale koostöö ja kommunikatsiooni.

Kogemusest võtame kaasa teadmise, et tihti on probleemi lahenduse taga osalisi kaasav koosloome. Mida enam on osalisi, seda enam leitakse lahendusviise ja tulemus on kestvam. Õppisime probleeme süsteemselt käsitlema: kõigepealt teeme probleemi kindlaks, kutsume kokku esimese ringi võrgustiku ja lepime kokku, kes, mida, kuidas ning mis ajaks teeb.

Rahvatervishoiuga tegelemiseks peab omavalitsuses olema välja töötatud valdkonnaülene ennetustöösüsteem ja terviklik kontseptsioon. Selleks aga peavad ka juhid väärtustama ennetust, rahvatervishoidu ja valdkonnaülest tegevust.

Loomulikult vastutab igaüks oma tervise, heaolu ja elukeskkonna eest väga palju, kuid kohalik omavalitsus saab olla vedur, suunaja ning algataja. Teadlik tegelemine heaolu ja tervisega annab kindla tunde, et inimesed on ka tulevikus oma elukeskkonna ning kodukohaga rahul. See omakorda soodustab soovi elada just selles kohalikus omavalitsuses ja arengule ka ise kaasa aidata.“

Harjumaa omavalitsused tegutsevad elanike heaolu suurendamiseks

Harjumaa Omavalitsuste Liidu e-profiili katseprojektiga selgitati välja elanike heaolu mõjutavad kitsaskohad ja töötatakse nende analüüsi alusel välja lahendusi.

Projektis osales üheksa omavalitsust. Poole aasta jooksul saadi kogemuste vahetamiseks kokku kõigi Harjumaa omavalitsuste meeskondadega. Analüüsiti viit teemavaldkonda ja heaolu mõjutavat sadat näitajat. Spetsialistid said olukorrast nii valdkonnasisese kui ka üldise ülevaate, mille alusel eesmärgipäraselt ning tõhusalt kavandada tegevusi, mis aitavad parandada elanike tervist, edendavad heaolu ning ennetavad riskikäitumist. Igal kohtumisel analüüsiti üht teemavaldkonda: demograafiline olukord ja rahvastiku tervis; tervist toetav ja turvaline elukeskkond ning osalusvõimalused; universaalsete teenuste kättesaadavus ja kvaliteet; haavatavate (riskis) sihtrühmadega tegelemine; omavalistuse toimimine ja ressursid.

Järgmistel aastatel keskendutakse analüüsist selgunud probleemidele vajaduspõhiste lahenduste väljatöötamisele. Tegevused viiakse ellu eelkõige omavalitsustes, kuid aeg-ajalt tullakse maakonnas taas kokku, et kogemusi vahetada ja ühisosa leida.

Tervisepakett toetab süsteemset ja pikaajalist vaadet

Harjumaa Omavalitsuste Liidus kestab viiendat aastat Tervisepaketi projekt, mis pakub täiendavat rahalist tuge, et mõnes valdkonnas rahvatervishoiu arengut kiirendada.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik Kerli Vilk kirjeldab projektis osalemise kogemust:

„Varem oli Tervisepaketis kolm kohustuslikku valdkonda ja esitatud nimekiri, milliseid tegevusi toetatakse. Viimastel aastatel aga on lähtutud maakondliku heaoluprofiili analüüsist, ja tegevused vaadatakse igal aastal üle koos omavalitsuse ja Harjumaa tervisenõukoguga. Tervisepaketi leping, mis näeb ette ka KOVi omaosalust, on olnud omavalitsustele alati vabatahtlik, kuid kõik maakonna omavalitsused on seda võimalust kasutanud. Samal ajal on toimunud koolitused ja koostööseminarid, et kohalikud otsused toetaksid rahvastiku tervist.

Tervisepaketi projekti käigus on omavalitsustele saanud üha selgemaks, mida tähendab ennetus rahvatervishoius. Tegevus on muutunud teadlikumaks ja süsteemsemaks, kujunenud on ka valdkondade eest vastutajad. Kinnistunud on arusaam, et tähelepanu juurpõhjustele vähendab tagajärgedega tegelemist edaspidi.

Tervisepakett annab omavalitsustele võimaluse proovida, mida rahvatervishoius teha võiks, et suurendada elanike heaolu. Siiski, mida suuremaks kasvab mees, seda suuremat särki ta vajab. Projekt on julgustanud osalevaid omavalitsusi võtma ise üha suuremat vastutust, et toetada valdkonda ka rahaliselt.“

Kust saab lisainfot ja abi?

Rahvatervishoid ja tervisedendus

• Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse eksperdid ja spetsialistid
• Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna spetsialistid
• Maakondlikud ja suurimate linnade tervisedenduse koordinaatorid
• Eesti Tervisedenduse Ühing
• Tervise- ja heaoluprofiil – juhendmaterjal ja muud abimaterjalid
• Terviseinfo.ee – teemade ülevaated, juhendmaterjalid, aruanded jms
• Teemalehed
  • Alkoinfo.ee
  • Hiv.ee
  • Noored.alkoinfo.ee
  • Narko.ee
  • Nutridata.ee
  • Puugiinfo.ee
  • Tarkvanem.ee
  • Tervisestatistika andmebaas
  • Toitumine.ee
  • Tubakainfo.ee
  • Vepa.ee

Vaimne tervis

• Taotlusvoor kohalikele omavalitsustele ja tervisekeskustele
• Kriisiinfo lehel Kriis.ee
• Sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise nõustamine ja psühhosotsiaalse kriisiabi materjalid
• Abivõimalused Vaimse Tervise ja Heaolu koalitsiooni VATEK veebilehel
• Vaimse tervise portaal Enesetunne.ee
• MTÜ Peaasjad
• Terviseinfo.ee vaimse tervise teemaleht
• Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond

Liigume üheskoos tervemate inimeste ja edukamate omavalitsuste suunas!

Blogipostituse aluseks on kohalike omavalitsuste juhtidele ja volikogude liikmetele koostatud infomaterjal „Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö“ (Tervise Arengu Instituut ja ajakiri Sotsiaaltöö), mis ilmub sellel kevadel.