Juunis 2020 alustas tegevust Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekt „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“. Projekti eesmärk on suurendada kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ja oskusi tõenduspõhise praktika kasutamiseks. Projekti eesmärgid ja tegevused aitavad vähendada ebavõrdsust tervises Eesti eri piirkondade vahel ning suurendada Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. Alates 2000. aastatest on Eestis elanikkonna tervisenäitajad küll paranenud, kuid piirkondlikud erinevused parimate ning halvimate näitajate vahel on suurenenud.

Projekt kestab neli aastat kuni 30.04.2024. Projekti partner on Norra Rahvatervise Instituut, kellega tehakse koostööd omavalitsuste võimekuse suurendamisel rahvatervise valdkonnas.

Projekti tegevussuunad:

1. uuringud ja juhendid – parandatakse andmete kättesaadavust ja koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid kohalikele omavalitsustele;
2. rahvatervise valdkonna võimekuse arendamine – tegevuste valdkondadeülene strateegiline planeerimine, mille elluviimiseks kasutatakse enam tõenduspõhiseid praktikaid kohalikes omavalitsustes;
3. sekkumise Seikluste Laegas (endise nimega Toybox) kohandamine, piloteerimine ja elluviimine lasteaedades – toitumis- ja liikumisharjumusi kujundava sekkumise rakendamine laste ülekaalulisuse ennetamiseks.

Projekti sihtrühmad:

1. kohalikud omavalitsused, kes saavad projekti tegevuste kaudu regulaarselt koolitusi ja nõustamist, et süsteemsemalt (valdkondade üleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond, sotsiaal-majanduslikud tingimused, kui ka elanikkonna teadlikkus) koostöös kogukondadega panustada oma elanike heaolusse.
2. maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO), kes on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse ja osalevad koolitustel ning saavad olla nõustajad-mentorid KOVidele.
3. tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOVi tasandil (tervisedendajad, tervisenõukogud, töörühmad jt), kellele on suunatud koolitused ja materjalid.
4. koolieelsed lasteasutused, kes on sekkumise Seikluste Laegas elluviijateks.
5. KOVi valitsemisala asutused (eelkõige lasteaiad, koolid, hooldekodud), kus piloteeritakse toitlustusasutuste hindamisjuhendit.

Tegevuste kirjeldus tegevussuundade lõikes:

I UURINGUD JA JUHENDID

Tegevusbloki eesmärk on pakkuda paikkondlikule tasandile (maakond, kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse info saamiseks enda piirkonna elanike terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta. Tegevuste sihtrühm on maakonna ja kohaliku tasandi spetsialistid ja juhid, kes kasutavad tervise valdkonna andmeid otsuste tegemisel ning ennetustöö suundade ja prioriteetide valikul.

Ellu viiakse järgmised tegevused:

• Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring laiendatud valimiga

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on igal paarisaastal toimuv terviseseisundit ja -käitumist kaardistav seireuuring Eesti 16–64-aastaste elanike seas, mida viib ellu Tervise Arengu Instituut. Maakondlikul tasandil planeerijate jaoks on suurema regiooni põhised andmed liiga üldised, mistõttu on keeruline analüüsida olukorda paikkonnas ning hinnata tegevuste mõju. Pakkumaks 15 maakonnale ja 2 suuremale linnale (Tallinn, Tartu) võimalust täpsemate andmete saamiseks, tehakse andmekogumine laiendatud valimiga. TKU tavapärasele küsimustikule lisatakse mõned paikkonnaga seotud küsimused. Et ka maakondade põhiselt oleks võimalik jälgida muutusi ajas, kavandatakse edaspidi lisavalimiga TKU tegemist iga kaheksa või kümne aasta pärast.

• Koduvigastuste põhjuste analüüs ja ennetuspraktikate kaardistus

Tegevus keskendub koduvigastuste valdkonnale, et anda sisendit ennetustöö planeerimiseks paikkondades. Kõige suurem osa tervishoiusüsteemis registreeritud vigastustest saadakse kodus (2018. a andmetel 43%). Koduvigastuste põhjuste hulgas domineerivad eluta mehhaanilise jõu toime (42%) ja kukkumine (39%). Praeguseks on koostatud statistika põhiseid raporteid vigastuste üldiste põhjuste ning toimumise koha kohta; puudub aga piisav ülevaade koduvigastuste täpsema konteksti ja vigastuste ennetamise võimaluste kohta. Projekti raames koostatakse detailsem analüüs koduvigastuste põhjustest ja riskiteguritest.

Tekkepõhjuste ja riskitegurite analüüsile lisaks kaardistatakse dokumendianalüüsi meetodil teiste riikide parimaid praktikaid ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhiseid ennetustööks koduvigastuste vältimisel, võttes arvesse sihtrühmade eripärasid. Koostatav ülevaade on sisendiks selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik kavandada sobilikke koduohutusega seotud ennetustegevusi ning integreerida neid juba toimuvate tegevuste juurde (nt koduse keskkonna ohutuse ja riskide hindamine koduvisiitide raames). Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

• Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja maakonnapõhiste andmete esitamine

Vigastuste ennetamisel on oluline roll maakondlikul ja kohalikul tasandil. Neil on oluline teada oma piirkonna kohta käivaid andmeid, et ennetustegevusi paremini sihistada ning tehtud tegevuste tulemuslikkust mõõta. Praegu ei ole maakondade lõikes vigastuste raportit, mis koondaks visuaalselt arusaadavalt vigastuste ennetamiseks vajaliku infot.

Nimetatud tegevuse raames töötatakse koostöös ekspertidega välja ühtne formaat paikkondliku vigastuste raporti jaoks, mis on korduvkasutatav ning üle paari aasta uuendatav. Eraldi tähelepanu pööratakse kukkumiste ja külmumistega seotud andmete analüüsimisele. Loodav formaat loob paremad eeldused kohalikul ja maakondlikul tasandil vigastuste ennetustegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks.

• Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide uuring

Uuringuga soovitakse selgitada välja KOVi juhtide ja tervise valdkonnaga seotud KOVi spetsialistide teadlikkus, arusaamad ja tegevuste korraldus omavalitsustes seoses tervisedenduse ja turvalisuse teemadega. Uuringusse kutsutakse osalema kõiki 79 KOVi (juhi tasandil ja spetsialisti tasandil), kellest 20 on selles projektis osalevad KOVid. Andmekogumist viiakse ellu kahel korral – enne KOVidele suunatud arendustegevustega alustamist ning kogu projekti lõpuperioodil, 2024. a. Valmib kaks raportit. Selliselt täidab andmekogumine kahte ülesannet: annab sisendi kohalikku tasandit võimestavate tegevuste kavandamiseks (vastavalt ilmnenud vajadustele) ja annab hinnangu projekti tulemuslikkusele (kui võrrelda projektis osalenud KOVe ülejäänutega ning osalenud KOVide tulemusi enne ja peale arendustegevuste elluviimist). Rahvatervis ja turvalisus kohalikes omavalitsustes | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

• Juhise ja standardküsimustiku koostamine uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas

Eelnevalt kirjeldatud rahvastiku tervisekäitumise uuring katab vanusrühma 16–64. Täiskasvanud rahvastiku kõrval on tervise valdkonnas väga oluliseks regulaarse seire grupiks kooliõpilased. TAI teeb kooliõpilaste seas järgmisi regulaarseid andmekogumisi: kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuring (ESPAD), HIVi temaatikaga seotud teadmiste, hoiakute ja käitumise uuring.

Need uuringud võimaldavad analüüsi viie regiooni tasandil. Selles sihtrühmas ei kavandata üleriiklikult nii suuremahuliste uuringute tegemist, mis võimaldaks esitada andmeid iga maakonna kohta. Samas näevad maakonnad ja KOVid selle järele vajadust, et oleks võimalik paremini hinnata noorte riskikäitumise taset, kaitse- ja riskitegureid kogukonnas ja kavandada vajadustest lähtuvaid sekkumisi paikkonna tasandil. Piirkonna kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid tuleks KOVide või maakondade tasandil ise ellu viia, selle jaoks koostatakse projekti raames juhis, mis annab ülevaate uuringu tegemise etappidest ja korrektsest elluviimise metoodikast selles sihtrühmas (alates kavandamisest kuni andmete analüüsini). Juhisega on kaasas standartküsimustik, mis sisaldab peamisi küsimusi erisuguste tervisevaldkondade kaardistamiseks. Küsimustikku oleks võimalik kasutada kas tervikuna või moodulite kaupa, olenevalt vajadusest katta eri terviseteemasid. Küsimustiku kokkupanemisel lähtutakse regulaarsete seireuuringute küsimustikest. Nii saab KOVi tulemusi võrrelda ka ka kogu riigi andmetega.

• Tervisemõju hindamise töövahend

Erinevate poliitikate, otsuste ja sekkumiste tervisemõju hindamiseks puudub Eestile kohandatud töövahend. Projekti raames on plaanis koostada rahvusvahelistel materjalidel põhinev tervisemõju hindamise töövahend ning piloteerida seda 1–2 kohalikus omavalitsuses.

• Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine

Kavas on välja töötada lasteaedadele, koolidele, hooldekodudele ning teistele kohaliku omavalitsusele kuuluvatele avalikele asutustele hindamismudel eesmärgiga parandada toitlustuse kvaliteeti nimetatud kohtades. Hindamisi hakkavad tegema asjaomase paikkonna spetsialistid, kel on teadmisi või oskusi toitlustamise valdkonnas, kindlasti hakkab meeskonda kuuluma ka esindaja asjaomasest asutusest. Mudel peab sisaldama järgmisi komponente: menüü mitmekesisus, köögi korrasolek, samuti köögi ergonoomika, kööginõud, koka rõivastus, tema töövahendid, ruumide puhtus, jms eesmärgiga parandada nii pakutava toidu kvaliteeti kui ka ümbritsevat keskkonda vastavas asutuses.

• Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele omavalitsustele

Kavas on koostada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavad tõenduspõhiste sekkumiste kohta juhendmaterjal omavalitsustele, mis aitab luua paremad eeldused tervislikuks toitumiseks oma elanikkonna seas. 

II KOVi RAHVATERVISE VALDKONNA VÕIMEKUSE ARENDAMINE

Tegevussuuna eesmärk on KOVide võimekuse suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste kavandamisel (valdkondade ülene strateegiline planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus jne). Koolituste ning regulaarse nõustamisega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja MAROsid rahvatervise valdkondade üleseks arendamiseks maakonnas tervikuna.

Selleks, et mõista paremini kohaliku tasandi vajadusi rahvatervise valdkonnas, on vaja välja selgitada probleemid takistuste ületamiseks. Kitsaskohtade ja võimalike lahendusteede välja selgitamiseks kasutatakse teenusedisaini metoodikat. Teenusedisaini lõpuseminari videoklipid

Omavalitsusjuhtide ja otsusetegijate teadlikkus ning arusaam rahvatervise laiaulatuslikkusest on napp: selleks luuakse toetussüsteem, kus omavalitsustel oleks võimalik individuaalset nõustamist saada, arendades nende oskuseid ja teadmisi, et tõhustada ennetustööd kogukondlikul tasandil ning suurendada kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. KOVi töötajatele õpetatakse oskusi, kuidas kohalikul tasandil teha süsteemset, järjepidevat, tõenduspõhist, kohalikke vajadusi ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat ennetustööd.

KOVides on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt tööturul, hariduses, transpordis, jm). Vaja on kaasata nii eri valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et parandada rahvatervise teemade, sh tervisedenduse valdkonna mainet ja selgitada andmetel põhinevate otsuste ja tegevuste kasu (sh KOVi juhtidele).

Tegevuste etapid:

- KOVide ja MAROde kaasamine ning partnerluslepingute sõlmimine;
- KOVide rahvatervise valdkonna võimekuse arendamise süsteemi väljatöötamine, kasutades teenusedisaini metoodikat;
- osalevates omavalitsustes ja maakondades olukorra välja selgitamine ning vajalike andmete kogumine ja analüüs;
- prioriteetsete tegevussuundade valimine;
- osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja nõustamisplaani koostamine (vajaduse korral koolitajate koolitamine);
- nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine ja vajaduse korral superviseerimine;
- KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt regulaarse nõustamisega (sh supervisioon, kovisioon).

Põhimõtted:
- tegevustes osalemiseks peab KOVil või MAROl olema loodud püsiv töörühm, kes koolitustel osaleb, vahepealsel perioodil tegevusi ellu viib ning nõustamist saab;
- maakonnaülese sünergia tekkimiseks on oluline ühest maakonnast mitme KOVi ning MARO osalus;
- koolituste hulka kuuluvad nii tänased TAIs ja TAI koostööpartneritega väljatöötatud koolitused (nt tervisedenduse abc, kommunikatsioon, huvikaitse, Euroopa uimastiennetuse õppekava (EUPC)) kui ka lähtuvalt vajadustest ning KOVi seatud prioriteetsetest tegevussuundadest juurde loodavad koolitused.
Partnerlepingutesse on kavas kaasata vähemalt 20 KOVi viiest järgmisest maakonnast: Ida- ja Lääne-Virumaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa, sest ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti paikkondadega on seal kõige suurem.

III SEKKUMISE SEIKLUSTE LAEGAS KOHANDAMINE, PILOTEERIMINE JA ELLUVIIMINE

Seikluste Laegas on 4–6-aastastele lastele suunatud mitmeosaline peresid kaasav sekkumine, mida viiakse ellu koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumine keskendub vee joomise suurendamisele, tervislike vahepalade söömisele, kehalisele aktiivsusele ja istuvate tegevuste vähendamisele ning katkestamisele. Sekkumise eesmärk on ennetada ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid laste käitumisharjumusi, mida teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse.

Toybox on välja töötatud ja hinnatud 10 Euroopa riigi teadlastest ja ekspertidest koosneva multidistsiplinaarse uuringumeeskonna poolt ning sekkumist rakendati 2012–2013. aastal kuues Euroopa Liidu riigis: Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Kreekas, Poolas ja Hispaanias.

Sekkumine on üles ehitatud läbi nelja tasandi ning seda rakendatakse vähemalt 24 nädala vältel:

1. Tasand 1 – lasteaias luuakse toetav keskkond, sh rühmaruumides (vee kättesaadavus, tervislike vahepalade pakkumine, vaba ruum liikumistegevusteks jne);
2. Tasand 2 – õpetaja viib lastega iga päev ellu soovitud käitumisharjumusi edendavaid tegevusi: innustab lapsi olema kehaliselt aktiivsed, vähendama istumisaega, tehes lühikesi liikumispause, sööma tervislikke vahepalasid ning jooma janu kustutamiseks vett;
3. Tasand 3 – õpetaja viib ellu lõbusaid rühmaruumi tegevusi (jutud, eksperimendid, mängud jms) vähemalt ühe tunni ulatuses nädalas, kuhu on aktiivselt kaasatud kogu rühm;
4. Tasand 4 – lapsevanemate kaasamine, julgustades ja nõustades soovitud käitumisharjumuste soodustamiseks koduses keskkonnas.

Sekkumise Eesti oludele sobivaks kohandamine ja rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:

• taustauuringute tegemist;
• lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute tõlkimist, kohandamist, piloteerimist, täiendamist ja väljaandmist;
• lastevanematele suunatud tegevuste täiendavat väljatöötamist ja piloteerimist;
• koolitusmaterjalide väljatöötamist ning koolitajate koolitamist;
• õpetajate koolitamist;
• sekkumise piloteerimist 5 lasteaias;
• mentorlussüsteemi väljatöötamist;
• sekkumise rakendamist ca 20 lasteaias;
• sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamist ja piloteerimist.

Rakendamise tegevuskava:

1. esimesel õppeaastal sekkumise ja hindamismetoodikate piloteerimine viies lasteaias eri KOVides;
2. teisel õppeaastal sekkumise rakendamine ja tulemuslikkuse uuring kümnes rakendavas ja kümnes kontroll-lasteaias;
3. kolmandal õppeaastal sekkumise rakendamine veel kümnes lasteaias ning andmekogumine.

Projekti meeskond:

Agne Kivisaar – projektijuht agne.kivisaar@tai.ee
Katre Seema – analüütik katre.seema@tai.ee
Helena Heidemann – koolitusspetsialist helena.heidemann@tai.ee
Maiu Veltbach – vanemspetsialist (KOVi võimekuse valdkond) maiu.veltbach@tai.ee
Alice Haav – vanemspetsialist (sekkumine Seikluste Laegas) alice.haav@tai.ee