Uimastiennetuse ja probleemi avastamise võimalused töökohal

Töökoht on väga hea paik, kus anda teadmisi uimastite mõjust, leida üles abivajajad ning pakkuda neile tuge, kaasates vajaduse korral nende pereliikmeid või suunates spetsialisti juurde. EU-OSHA eestvedamisel Euroopa 33 riigis ellu viidud uuringust selgus, et Eestis on töötajate teadlikkust parandav teave uimastite tarvitamise ja selle ennetamise kohta töökohtadel kättesaadav vaid 20,9% vastanute arvates. Selle tulemusega paigutusime Euroopa riikide võrdluses viimasele kohale.

Uimastipoliitika kujundamine organisatsioonis on võimalus töötaja uimastite tarvitamise tagajärjel tekkinud tervise ja sotsiaalsete kahjude vähendamiseks. Selleks tuleb:

• identifitseerida uimastiprobleem, millega hakatakse tegelema;
• valida välja potentsiaalselt tõhusad tegevused;
• viia tegevused ellu, jälgida ja hinnata nende mõju.

Töökoha uimastipoliitika fookuses võiksid olla eelkõige normid ja tegevused, mille abil töökohal uimastite tarvitamist ennetatakse. Lepitakse kokku, kuidas käitutakse uimastite tarvitamise kahtluse korral. Uimastite tarvitamisega seotud probleeme töökohal tuleks käsitleda sarnaselt teistele tervisega seotud probleemidele ning poliitika kujundamisse on soovitatav kaasata võimalikult palju töötajaid.

Ennetamine info jagamise ja koolitusprogrammide kaudu. Juhtide ja töötajate teadlikkuse parandamine uimastite mõjust, vältides sealjuures nende atraktiivsuse suurendamist või hirmutamist, on olulisemaid samme, mida saab tööandja teha.

Probleemide tuvastamine individuaalsel tasandil. Uimastite tarvitamine töökohal võib tulla ilmsiks näiteks mõne tööülesande ebaõnnestumise tõttu tõstatunud kõnelusel tööandjaga. Sel juhul saab tööandja valida sekkumisviiside hulgast sobivaima.

• Nõustamine töökohal või väljaspool töökohta spetsialisti juures. Eesmärk on pakkuda töötajale võimalusi, mis teda toetavad ning vältida väärtusliku töötaja töölt vabastamist probleemide ilmsiks tulekul. Töötajaga teemat arutades tuleb võtta arvesse kõiki konfidentsiaalsuse nõudeid, nii nagu seda tehakse alati terviseandmeid käsitledes. 
• Töökoha säilitamine töötaja eemalolekut nõudva ravi perioodil võib aidata inimesel terveneda, sest see loob stabiilsuse ja tunde, et teda oodatakse ja ta on vajalik.

Probleemide väljaselgitamine organisatsiooni tasandil. Koostöös kollektiiviga tuleks läbi mõelda ja kirja panna:

• millised asutusesisesed asjaolud võivad viidata uimastite tarvitamisega seotud probleemidele;
• kuidas nendele üheskoos reageerida. Meeles tuleb pidada, et reeglid kehtivad nii juhtkonnale kui ka töötajatele võrdselt;
• milline on koosviibimiste kultuur kolleegide ja klientidega. Tegevuste, kus ei tarvitata alkoholi ega teisi uimasteid, soosimine on hea algus, et muuta koosviibimised tervislikeks ning näidata sellega head eeskuju.

Sekkumised uimastite tarvitamisega seotud probleemide korra. Sekkumised võivad tähendada nõustamist ja ravile suunamist. Vajaduse ja võimaluse korral rahastab neid tööandja. Millist abi on asutusel võimalik töötajale osutada, oleneb loomulikult iga asutuse suurusest ja võimalustest ning kohalikul tasandil kättesaadavatest teenustest. Vähim, mida tööandja saab teha, on hoida ennast kursis olemasolevate sekkumisvõimalustega ning jagada nende kohta teavet. 

Lisainfot ja abi leiab veebilehtedelt: wwww.narko.ee; www.alkoinfo.ee; www.tubakainfo.ee

Tekst on lühendatud artiklist: Uimastitarvitamise märkamine ja probleemiga tegelemine töökohal