Tööandja õigused ja kohustused

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 15 kohaselt peab tööandja kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõike 2 järgi on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Ehk seaduskuulekas inimene ei tohiks tööajal ega töökohas joobes olla ja kui ta seda kokkulepet rikub, peab tööandja ta selleks korraks töölt eemaldama. Olgugi, et see ei lahenda töötaja potentsiaalset probleemi uimastite tarvitamisega ning võib tööandjale tähendada väärtusliku töötaja kaotamist, peavad mõlemad pooled olema valmis ka sellisteks olukordadeks.

Nende olukordade ennetamiseks on tööandjal võimalus lisada ettevõtte töökorralduse reeglitesse punkt, mille kohaselt peetakse joobeseisundis tööl viibimist lubamatuks käitumiseks. Töötaja juhendamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes on asjakohane pöörata tähelepanu muude ohuallikate hulgas ka joobeseisundis tööl viibimisele ja selle võimalikele tagajärgedele.

Joobeseisundis tööle tulles ei ole töötajal otsest kohustust puhuda alkomeetrisse ega teha teisi joovet tuvastavaid toiminguid. Kuigi vahel võib nt narkootiliste ainete määramiseks kiirtesti kasutamine tunduda hea lahendusena, tuleb arvesse võtta, et saadud tulemus ei pruugi olla hilisemas vaidluses tõendina kasutatav. Samuti võib testimine tekitada segadust ja emotsionaalset läbielamist, sest positiivne testi tulemus ei tõesta joovet. Näiteks võivad kanepi jääknähud püsida organismis kuni 30 päeva või tarvitab inimene arsti ettekirjutusel ravimit (nt rahustit), mis võib samuti anda testimisel positiivse tulemuse. Tööandja peab võtma arvesse sedagi, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse seisukohast töötaja tervisega seotud andmete töötlemine ja seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul.

Narkootiliste ainete määramise kiirtesti puhul arvesta järgnevaga:

• kiirtest ei näita joovet, vaid aine jääkide püsimist organismis. Osad ained on organismid tuvastatavad nädalaid peale nende tarvitamist. Kui kaua ained on tuvastatavad sõltub mitmest asjaolust;
• kiirtest võib näidata arsti määratud ravimite tarvitamist. Mitmeid aineid (nt opioide, bensodiasepiine) kasutatakse meditsiinis laialdaselt. Kui inimene kasutab neid arsti näidustuste kohaselt ei pärsi need tema töövõimet;
• kiirtest võib anda valepositiivse tulemuse. Mõned kiirtestid võivad anda valepositiivse tulemuse, kui mitu inimese organismis sisalduvat ainet, sh käsimüügiravimid või retseptiravimid, on nn ristreaktsioonis teiste ainetega. Näiteks efedriini sisaldavad ninakinnisuse vastased ravimid võivad anda valepositiivse tulemuse amfetamiinile.

Vajaduse korral võib tööandja teha hoiatuse, mis tuleks vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hoiatuses tuleks selgelt välja tuua, millised on töötaja rikkumised (nt välised tunnused, mis viitavad joobeseisundile, koht ja aeg) ning mis saab siis, kui töötaja oma käitumist ei muuda. Tööandja võib kaaluda ka tunnistajate kaasamist, kes peaksid kirjutama seletuskirja.

Kui töötaja joobeseisund ohustab tema või kaastöötajate elu ja tervist, võib lähtuvalt korrakaitse seaduse §37-le isiku joobeseisundi kontrollimiseks ja tuvastamiseks pöörduda politsei poole. Tööinspektsiooni andmetel on aastatel 2017-2021 registreeritud kokku üheksa juhtumit, kus tööõnnetuse toimumise ajal on inimene olnud alkoholijoobes.

Töölt eemaldamisele järgnevatel päevadel tuleks töötajaga viia ellu heatahtlik konfidentsiaalne vestlus ning uurida tema käitumise põhjuste kohta. Töötaja joobeseisundi taga võivad olla erisugused põhjused (tööstress, raskused isiklikus elus, ootamatu ravimite mõju organismile jne). Et hoida ära nende kordumist ja väärtusliku töötaja kaotamist, saab tööandja suunata töötaja nõustamisele või rakendada muud abi, mis võib iga juhtumi korral erineda.

Osaliselt refereeritud artiklist: Piiskop, Mari-Lii. (2021) Kuidas korrektselt käituda joobetunnustega töötajaga? Eesti Kaubandus-Tööstuskoda