2025. a tegutsevad üle Eesti eri piirkondades ja ka veebipõhised kovisioonigrupid tööandjate esindajatele, kelle tööülesannete seas on oma organisatsiooni töötajate tervise ja heaolu korraldamine.

Lisainfo:
Katrin Kärner-Rebane
Tervise Arengu Instituudi paikkondade tervise edendamise osakond
tel 513 9479
katrin.karner-rebane@tai.ee

Mis on kovisioon?

Kovisioon on teisisõnu kolleegidevaheline mentorlus. See on meetod, kus kokkulepitud ajaraamis toimub juhitud juhtumite arutelu, tagasisidestamine ja sellest õppimine. Iga sessiooni ajal lahendatakse ühe konkreetse grupiliikme juhtumit või kogemust. Gruppides tegutsemise aluseks on kokkulepped ning hinnanguvaba toetav suhtlemine.

Gruppide sessioonijuhid on tervist edendavate töökohade võrgustiku vabatahtlikud tööandjate esindajad ja maakondade tervisedendajad, kes on läbinud metoodikakoolituse. 

Kellele mõeldud?

Sihtrühmaks on organisatsioonides töötajate heaolu, töötervishoiu, tööohutuse, tervisedendusega tegelevad spetsialistid, personalitöötajad, töökeskkonnavolinikud, tervisetiimide liikmed või teised töötajad, kelle ülesandeks on need tegevused seatud. Ootame organisatsioonist ühte esindajat, kellel on huvi ja võimalus osaleda.

Kovisioonigrupis on 8–10 liiget eri organisatsioonidest. Gruppide moodustamisel arvestame võimalusel osalejate asutuste suurusega ja et grupis oleks võimalusel nii pikema tervisedenduse kogemusega kui väiksema kogemusega spetsialistid. 

Kovisioonigrupis osalemine on vabatahtlik ja tasuta. Eeldame, et registreerujatel on võimalik panustada aega ja osaleda enamikel kohtumistel, mille grupp lepib kokku juba esimesel kohtumisel.

„Sain väga häid kontakte kovisioonigrupist, kellega aegajalt olen suhelnud ka väljaspool kovisiooni. Lisaks silmast-silma kohtumine arendab ka omavahelist suhtlust, mida väärtustan tohutult.“

/Tagasiside 2024. a kovisioonigrupis osalejalt/

Harjumaa gruppide ühiskohtumine 12. novembril 2024

Miks kovisioon on kasulik?

Kovisioonikohtumiste vältel saavad osalejad jagada oma töökogemusi, leida võimalikke lahenduskäike tekkinud konkreetsetele töötajate tervise ja töökeskkonna kujundamisega seotud väljakutsetele või hoopis saada kohtumise raames ideid, kuidas soovitud eesmärgini jõuda. Kovisioonigruppide üks eeliseid on see, et õpitakse üksteist paremini tundma. Nii on lihtsam sama valdkonna spetsialistidel otse üksteisega suhelda, küsida ka kovisiooniväliselt nõu või jagada koostööplaane. 

Kovisioonide käigus kasutatavat metoodikat rakendatakse edukalt töökogukondade siseselt, et toetada erinevaid töötajate gruppe, võimestada töökaaslaseid, leida väljakutsetele lahenduskäike erinevate kogumuste baasilt jne. Kovisioon võib olla seega oluline töötajaid toetav tööriist, et  toetada töötajate vastupidavust töö negatiivsete mõjudega toimetulekul ja vähendada läbipõlemise ohtu. Seda rakendatakse väga mitmetes valdkondades, näiteks sotsiaal- või haridusvaldkonnas töötajate professionaalse arengu toetamisel, tervishoiutöötajate seas ravikogemuste jagamisel, klienditeeninduses kliendikogemuse parandamisel, ka tehnoloogiavaldkonnas innovaatiliste lahendustega kursis olemise ja infojagamisel.  

„Sa ei ole oma muredega üksi – teistelgi on sarnaseid muresid, mida koos lahendada saab palju suurema efektiga. Kovisiooniringis teiste arutelu kuulata oli tõeline ahhaaa-moment, väga palju taipamisi tuli peegeldusi kuulates.“

/Tagasiside 2024. a kovisioonigrupis osalejalt/

Mis on kohtumiste sisu?

Kohtumise sisu loovad osalejad ise vastavalt oma töötajate tervise ja töökeskkonna kujundamisega seotud teemadele, mis on kas olnud või on hetkel aktuaalsed. 2024. a Harjumaa gruppide lõpukohtumisel kaardistasid osalejad tagasisidena teemad, mis eelkõige vastasid nende seatud ootustele:

• vaimse tervise teemadel erisugused rakendatavad tegevused
• senisest enamate töötajate motiveerimine, kaasamine või nügimine tervist toetavate valikute tegemisel ja tegevustesse kaasatulemisel
• muutusterohketel aegadel töötajate vaimse heaolu toetamise kogemused.
  

2024. a grupis osales Päästeameti esindaja, kes jagas oma asutuse kogemuslugu sellest, kuidas nende tiim on julgustanud ja toetanud oma töötajaid märkama iseenda või kolleegi vajadusi, eriti vaimset tervist puudutavates küsimustes, ning pöörduma murede korral abi saamiseks. 

Tööandja kogemuslugu. Vaimse tervise videolood Päästeametis (15.11.2024)

Millal ja kus?

Suuremates linnades on planeeritud gruppide tegutsemisaeg aasta jooksul perioodil veebruar–november. Igas grupis lepitakse edasised sobivad kohtumisajad ja sagedus kokku esimesel kohtumisel, nt kord kuus ca 2–3 tundi (v.a. suvepuhkuste perioodil). Kohtumised on kas kontaktsed või üle veebi ning toimuvad riigimajades, maakondlike arendus- või esindusorganisatsioonide ruumides või kokkuleppeliselt külastatakse ka grupiliikmete organisatsioone.

„Minu jaoks olid need kohtumised väga inspireerivad ning saadud kogemused rakendatavad oma igapäevatöösse. Ühtemoodi head olid nii hea praktika jagamine kui probleemkohtade lahendamine. Eriti tore oli, et saime oma kohtumisi läbi viia erinevates ettevõtetes. Kovisiooniringide juhid ja õhkkond olid suurepärased. Tänulik võimaluse eest!“

/Tagasiside 2024. a kovisioonigrupis osalejalt/

Meie sessioonijuhid on vabatahtlikud organisatsioonide esindajad

Harjumaa kontaktgruppide juhid:

• Gerli Kivistik (Kaitseressursside Amet)

• Kristiina Rämo (LPP Estonia)

• Piret Maiberg-Nõu (Tallinna Ülikool)

• Kristiina Kons (Aruheina Lasteaed)

• Kairi Kallaste (Tervisemuuseum)

• Epp Kerge (Tervise Arengu Instituut)
  

Tartumaa kontaktgrupi juhid:

• Kai Kuuspalu (Põhja Eesti Reginaalhaigla)

• Angela Nurm (Mapri Eesti)

Ida-Virumaa kontaktgrupi juhid:

• Merle Harjo (Corrigo OÜ)

• Anna Gljantseva (Tööinspektsioon) 
  

Pärnumaa kontaktgrupi juhid:

• Saale Kivikangur (Pärnumaa Arenduskeskus)

• Diana Kägo (Pärnu Linnavalitsus)
  

Lõuna-Eesti haridusasutuste juhtide gruppide juhid:

• Irena Viitamees ja Kristiina Hioväin (Põlvamaa Arenduskeskus)
  

Kesk-Eesti tööandjate veebipõhise grupi juhid: 

• Evelin Tähtväli (Viljandimaa Omavalitsuste Liit)

• Maive Premet (SA Järvamaa) 
  

Üle-eestilise veebipõhise grupi juhid: 

• Kaire Parve (Dualteam) 

• Katrin Kärner-Rebane (Tervise Arengu Instituut)

---

Allikad ja lisalugemist: 

S. Vesso. Kovisiooni käsiraamat. Kolleegidevaheline coaching. 2020

Narusson, D. (2024) Enesejuhtimine ja enesehoid sotsiaaltöös. Sotsiaaltöö, 15.04.2024 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/enesejuhtimine-ja-enesehoid-sotsiaaltoos (10.10.2024)

Nuudi, K., Toros, K., Kriisk, K., Lehtme, R.. (2024) Töötingimused on sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate heaolu põhiküsimus. Sotsiaaltöö, 10.10.2024 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/tootingimused-sotsiaal-ja-lastekaitsetootajate-heaolu-pohikusimus?keys=kovisioon (10.10.2024)