Uimastitarvitamise häire ravi

Uimastitarvitamise häire ravi hõlmab mitmeid lähenemisi/meetodeid, mis on suunatud eri sihtrühmadele ja millel on erisugused eesmärgid. Sõltuvushäire puhul ei tähenda ravi pelgalt meditsiinilist lähenemist või tablettide manustamist. Tõhusa ravi lahutamatu osa on alati ka psühhosotsiaalsed sekkumised. Ravi eesmärk võib olla loobuda kohe uimastite tarvitamisest, lõpetada järk-järgult, leevendada võõrutusnähtusid või sõltuvusega toimetulek olukorras, kus täielikult loobuda ei ole võimalik. Uimastitarvitamise häire ravis ei ole universaalset lähenemist – see sõltub alati inimesest. Meetodite valikul lähtutakse patsiendi füüsilisest ja vaimsest tervisest, tarvitamise kestusest ja tarvitatavatest uimastitest ning valmisolekust uimastitest loobuda. Arvesse tuleb võtta ka abivajaja vanust ja sugu, tema perekondlikku ja sotsiaalset olukorda ning kultuurilist eripära. 

Täpsem info uimastitarvitamise häire ravi võimaluste kohta on leitav veebilehelt narko.ee.

Ülevaate uimastitarvitamise häire ravi patsientidest saab 2023. aasta teabelehelt.

Alaealiste sõltuvushäire ravi on tervishoiusüsteemile eraldi katsumuseks, sest nende ravile tuleb läheneda perekeskselt ja vajaduse korral tuleb kaasata lastekaitse. Raviga samal ajal peab jätkuma lapse haridustee. Eestis käsitletakse alaealiste uimastite tarvitamist osana vaimse tervise probleemidest. Täpsem info lastele ja noortele suunatud abivõimalustest on veebilehel narko.ee.

MÄRKSÕNAD: narkootikumid uimastid uimastitarvitamise häire ravi