Ülevaade vaimse tervise probleemidest

Vaimse tervise häire on terviseprobleem, mis mõjutab seda, kuidas inimene mõtleb, tunneb, käitub ja suhtleb teiste inimestega. Mööduvatest negatiivsetest emotsioonidest eristab vaimse tervise häiret see, et häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu, vaid hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut. Tuntumad vaimse tervise häired on näiteks depressioon, ärevushäired, skisofreenia, dementsus, tähelepanu- ja hüperaktiivsushäired ning arenguhäired, sh autismispektri häired. Paljud vaimsed häired on ennetatavad, enamik on ka ravitavad.

Vaimse tervise probleemide levimus ja tagajärjed  

• Hinnanguliselt kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Eestis kannatas 2017. aastal vaimse tervise häire all 13,2% elanikkonnast.
• Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on enim levinud psüühikahäire depressioon, mida põeb 264 miljonit inimest maailmas (2017. a levimus Eestis 5,9%).
• Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennast kahjustav käitumine enesetapumõtete ja -katseteni välja. Maailmas sureb igal aastal suitsiidi tõttu üle 700 000 inimese. Eestis suri 2019. aastal suitsiidi tagajärjel 193 inimest, kellest 150 olid mehed.
• Vaimse tervise probleemidega on tihedalt seotud ka alkoholi ja muude uimastite tarvitamine. Eestis on kõikidest alkoholitarvitajatest hinnanguliselt üks kolmandik liigtarvitajad, kelle seas ligi 60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses. Mõnd illegaalset uimastit on Eestis elu jooksul tarvitanud veerand 16−64-aastastest inimestest.
• Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st (572 mln eurot)

Laste ja noorte vaimne tervis 

• Vaimse tervise häired on noorte hulgas üheks olulisemaks haiguskoormuse põhjuseks. 
• Noorimas vanuserühmas (kuni 4-aastased) on levinuim vaimse tervise häire diagnoos autism. 5–14-aastaste seas on valdavad käitumishäired, tähelepanu- ja hüperaktiivsushäired ja ärevushäired ning 15–19-aastaste hulgas ärevushäired, käitumishäired ja depressiivsed häired.
• 2018. aasta HSBC uuringu järgi on võrreldes 2014. aastaga sagenenud Eesti noorte vaimse tervisega seotud tervisekaebused. Õpilastel on sagenenud peavalu, masendus ja kurbus, ärritatud olek ja halb tuju, raskused uinumisel ja närvilisus.
• HSBC uuringus osalenud 11–15-aastastel noortel esines depressioonisümptomeid 26% poistest ja 40% tüdrukutest. Sümptomite sagedus kasvas vanuse suurenedes.
• Samas uuringus osalenud õpilastest kolmandik oli viimasel paaril kuul koolis kiusamist kogenud vähemalt korra, 15% õpilastest aga oli kiusamist kogenud korduvalt. Nii kiusamise ohvriks sattumine kui ka ise teiste kiusamine on alates 2006. aastast olnud langustrendis.