Blogi

Südamenädalal suutervisest

• Autor:Dr Marek Vink
• 27 Märts 2014

See, et suu terviseseisund peegeldab üldtervist, pole vist üllatus. Aga see, et suuhaigus mõjutab otseselt südametervist, tuleb ka mõnele arstile üllatusena? Südamenädal on just sobiv hetk selle teema rambivalgusesse tõstmiseks.

Peopesa suurune lahtine haav

Kroonilise igemepõletiku mõjust südame-veresoonkonna haigustele (SVH) hakati rohkem rääkima 1990ndail, kui teadusuuringud tõid välja selge seose hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Pandi tähele, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel leidus palju enam hambast pärit infektsioone või selle tõttu kaotatud hambaid kui kontrollrühmal.

Avastus pole üllatav, kui kujutame ette põletikus igemetega inimest, kelle suus on sellisel juhul peopesa pindala suurune veritsev haav, mis on haigustekitajatele avali väravaks inimorganismi tungimisel. SVH põhjustavad suubakterid peamiselt kolmel viisil, milleks on baktereemia, kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemne põletik ja kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumine.

Baktereemia ehk vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemalolevad organid. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekude katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirikkalikult varustatud väikeste veresoontega, mille tõttu veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad mikroobid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. Vereringesse võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride käigus, näiteks jäänukjuurt või hambakivi eemaldades.

Aga ohtlik on just pidev baktereemia ja seda mitmel viisil. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni - süsteemse põletikukaskaadi. Patsient ei pruugi seda eriti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja muuhulgas ka "halva" kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi tekkega. Teiseks erituvad vereringesse põletiku virgatsained ka lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.

Kevadine kergus puu- ja köögiviljadest: 7 värvilist võimalust

• Autor:Ann Jõeleht, Tervise Arengu Instituut
• 02 Aprill 2012

Tervise Arengu Instituut jagab seitse nippi, kuidas oma toidulaud kevadiselt kergemaks ja tervislikumaks muuta.

Nipp 1: Alusta päeva värviliselt ja vitamiinirohkelt

Hommikusöök on parim hetk laadida ennast algavaks päevaks kõige selle hea ja paremaga, mida puu- ja köögiviljad pakuvad. Selleks võib hommikuputru segada külmutatud marju, värskeid puuvilju (õun, banaan) või kuivatatud ploome ja aprikoose. Samuti võib päeva alustada kerge kiudainerikka smoothie'ga, mille saab kokku keerutada jogurtist, oma lemmikpuuviljadest ja mõnest lusikatäiest müslist või kaerahelvestest. Ka ei tohiks värvilisest kattest ega köögivilja­kaaslasest ilma jääda hommikune võileib või omlett.

Nipp 2: Muuda köögiviljad sametpehmeks ja suussulavaks

Püreesupid on üheks kiireimaks, maitsvaimaks ja lihtsaimaks viisiks tarbida korraga igati eeskujulik kogus köögivilju. Samuti on nende mõnusate suppide valmistamiseks vaja vaid blenderi või saumikseri olemasolu köögikapis. Kullavärvi püreesuppide koostisosadest võib leida porgandit, kaalikat või kõrvitsat ning rohelistele püreedele annavad värvi brokoli või külmutatud spinat. Tihti lisatakse püreesuppidesse ka lillkapsast või kartulit. Vaja on vaid proovida ja leida oma lemmikkooslus.

Rasedus ja suutervis

• Autor:Laili Lutsar
• 09 Aprill 2012

Lapse hammaste tervis sõltub otseselt meist - täiskasvanutest ning seda mõjutavad eelkõige lapse ema-isa ja lähisugulaste-hoidjate hambatervisealased teadmised ning suhtumine enda tervisesse.

Enne lapseootele jäämist

Naine pöörab raseduse ajal reeglina suuremat tähelepanu oma tervisele - näiteks pöörab suuremat tähelepanu toitumisele ja üritab rohkem liikuda. Kõige selle kõrval on väga tähtis hoolitseda ka oma suutervise eest.

Hammaste tervise tagavad õige suuhügieen ja hambasõbralik toitumine. Rasedusega kaasnevad organismis hormonaalsed muutused, mis suurendab igemepõletiku riski, mis omakorda mõjutab lapse tervist. Uuringud näitavad, et üks ennetähtaegse sünnituse põhjusi on krooniline hambakinnituskudede põletik.

Pidev näksimine võib küll vähendada iiveldust, kuid loob soodsad tingimused hambakaariese bakteritele. On väga oluline, et nii ema kui isa, hambad ja igemed oleksid terved. Kaariesebakteri suure arvu korral vanemate suus, on väga suur tõenäosus, et need kanduvad üle ka lapsele.

Enda tervisest hooliv inimene külastab hambaarsti vähemalt üks kord aastas. Enne planeeritud rasedust on vajalik kontrollida mõlema lapsevanema suutervist ja lasta oma hambad professionaalil puhastada. Ka raseduse ajal pole veel väga hilja hammaste tervisega tegeleda.

Toitumisprogramm, mis jälgib riiklikke soovitusi

• Autor:Madli Martverk, NutriData toitumisprogrammi administraator
• 16 Märts 2012

Tervise Arengu Instituudi loodud internetipõhine toitumisprogramm NutriData võimaldab analüüsida menüü energia- ja toitainete sisalduse vastavust riiklikele ea- ja soopõhistele toitumissoovitustele. Programmi esialgne versioon valmis juba 2006. aastal, sestpeale on programmi pidevalt täiendatud ning alates 2010. aastast on toitumisprogramm kättesaadav aadressil http://tap.nutridata.ee/.

Praeguseks on toitumisprogrammil juba 27 000 kasutajat. Programm on mõeldud nii inimestele, kes on huvitatud toitumisest ning selle jälgimisest, kui ka lasteasutuste, haiglate, vanglate ning teiste toitlustusasutuste personalile, kes tegelevad menüüde koostamisega.

Toitumisprogramm on kõigile tasuta, kuid selle kasutamiseks tuleb ennast kasutajaks registreerida. Uuele kasutajale on avalehele lisatud kaks programmi tutvustavat videot ning samuti leiab pea igalt lehelt abiinfo, kus punkt-punkti haaval on kõik vajalik lahti seletatud.

Toitumisprogramm koosneb kahest tasandist: tavakasutaja ja ettevõtja ehk nn toitlustajatasand. Programm võimaldab igapäevaselt täita toitumispäevikut või sisestada menüüd ning neid andmeid analüüsida. Menüüsse ja toitumispäevikusse sisestatavate toitude andmed pärinevad samuti Tervise Arengu Instituudi hallatavast toidu koostise andmebaasist, kust leiab andmeid ligi 2500 Eestis tarbitava toidu koostise ning 59 toitaine kohta.