Blogi

Väikse Eesti viisteist nägu

• Autor:Laura Aaben, Tervise Arengu Instituut
• 23 Veebruar 2012

Tänases Eesti Ekspressis saavad lugejad tutvuda vahva Eesti tervisekaardiga, mille koostamisel on aluseks võetud Tervise Arengu Instituudi (TAI) äsja koostatud ülevaade "Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000-2010". Artiklile kirjutas kommentaari TAI paikkonna tervisedenduse vanemspetsialist Laura Aaben, mis on avalikustatud Eesti Ekspressi tasulises digiverisoonis. Terviseinfo.ee lugejatel on võimalik kommentaariga tutvuda siinses blogis.

Antud ülevaates on ühtekokku koondatud andmed maakondade tervise ja heaolu näitajate kohta. Selleks on kasutatud erinevate Eestis läbi viidud uuringute, riiklike registrite ja andmebaaside andmeid. Eesmärgiks oli koostada kompaktne ja lihtsalt loetav ülevaade, mis tutvustab Eesti tervise ja heaolu olukorda maakondade lõikes ja võrdluses Euroopaga. Inspiratsiooni ja abi saime selleks ka oma Briti kolleegidelt.

Vaatamata sellele, et Eesti on väga väike riik, on eri maakondades elavate inimeste tervisenäitajates üsna märkimisväärsed erinevused. Ülevaatega ei soovi me erinevaid Eesti piirkondi kuidagi pingeritta seada. Pigem on meie soov anda adekvaatset ja tõenduspõhist infot iga maakonna olukorra kohta, et innustada kohalikke tegutsema olukorra parandamise nimel – teades täpselt, mis on hästi ja mis halvasti, saab nappe ressursse kulutada targalt ja läbimõeldult.

Palju on meie käest küsitud, miks ühes või teises maakonnas on just andmed sellised nagu nad on. Sellele küsimusele on tegelikult keeruline vastata, sest tervis sõltub väga paljudest teguritest, mille võiks kokku võtta sõnaga „elu". Kogu füüsiline, sotsiaalne ja emotsionaalne keskkond, milles inimene oma elu elab, mõjutab tema tervist. Kuna elutingimused eri maakondades on erinevad, on erinevad ka tervisenäitajad. Mitmed rahvusvahelised uuringud on kinnitanud, et olulist mõju avaldavad muuhulgas inimese sissetulek, sotsiaalne staatus ja haridus. Nii on tervis tavaliselt parem kõrgema sissetuleku, hariduse ja sotsiaalse staatusega elanikel ning mida suuremad on riigis käärid neis valdkondades, seda suuremad on ka erinevused tervises. Seega ei ole üllatuseks, et Harju- ja Tartumaa on Eesti parimate tervisenäitajatega, olles eesrinnas ka riigi SKP näitajate osas. Ida-Virumaa puhul aga näeme, et sealsete elanike elu leiab lõpu keskmiselt 5 aastat varem kui Eesti kõrgeima oodatava elueaga maakonnas (Tartumaa). Võttes arvesse piirkonna probleeme töötuse ja sellest tuleneva suhtelise vaesusega (riigi üks kõrgemaid), ei ole põhjuseid vaja kaugelt otsida. Küll aga on selline erinevus häirekellaks, viidates et Ida-Virumaa elanikud on tervise osas ebavõrdses olukorras võrreldes ülejäänud Eestiga.

Valminud on juhis "Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje süstivate narkomaanide seas"

• Autor:Aljona Kurbatova (Tervise Arengu Instituut)
• 02 Aprill 2012

Valminud on ECDC ja EMCDDA juhiste lühiversiooni "Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje süstivate narkomaanide seas" tõlge eesti ja vene keelde (originaalpealkiri "Prevention and control of infectious diseases among people who inject drugs – Guidance in brief").

Eestikeelse juhisega saab tutvuda siin, venekeelsega siin.

Juhised on mõeldud süstivatele narkomaanidele suunatud nakkushaigusi ennetavate ja vähendavate riiklike strateegiate ja programmide arendamise, seire ja hindamise planeerimise jaoks Euroopa riikides.

Juhised käsitlevad seitsme peamise sekkumise tõenduspõhisust ja rakendamise printsiipe, muuhulgas süstlavahetust, sõltuvusravi ja vaktsineerimist. Juhised ei käsitle uimastikontrollipoliitikat, vaid piirduvad vahetute individuaalsete ja sotsiaalsete kahjudega, mida nakkushaigused põhjustavad süstivate narkomaanide hulgas.

Koolitoit on tervise varaait

• Autor:Maret Maripuu, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
• 16 Jaanuar 2012

Möödunud aastal räägiti koolitoidust üsna sageli. Tervislik koolitoit ja selle propageerimine jõudis olulise punktina valitsuse koalitsioonilepingusse. Samuti toimus traditsiooniline parima koolisöökla valimine, milleks seekord osutus Vääna Mõisakool. Parimaid tunnustas presidendi abikaasa pr Evelin Ilves, kes on tervislikku toitu ikka südameasjaks pidanud.

Tänaseks juba kümme aastat, aastast 2002 on Eestis tasuta koolitoitu saanud algkooliõpilased. Kuus aastat tagasi laienes see ka põhikooliõpilastele. Koolitoidust on saanud lapse õigus, ja nii mõnelegi lapsele on see ainus korralik söögikord päevas.

Koolitoitu rahastatakse maksumaksja rahast, ehk et meil kõigil on Õigus teada, mida meie lapsed selle raha eest saavad - kas see on lihtsalt kalorite kogum, justkui peatus kütusetanklas või on mõeldud ka tervislikkusele, maitsele ja lastes heade harjumuste kujundamisele. Siinkohal tekib isegi rohkem küsimusi kui Cartlandi ja raamatukogude kohta. Nii nagu riigil on õigus nõuda oma raha eest raamatukogudelt eeskätt väärtkirjanduse soetamist, nii peaks meil maksumaksjatena olema ka õigus nõuda seda, et koolis söödaks tervislikke ja häid toite.

Teabelehe "Tervist" viimane number

• Autor:Riina Juhkam (Sotsiaalministeerium)
• 16 Detsember 2011

Käesolev teabeleht heidab tagasivaatava pilgu programmi tegevustele. Põhjuseid retrospektiiviks on kaks. Esiteks lõpeb aastate 2010–2011 ESF programmiperiood ja on sobiv aeg teha vahekokkuvõte. Teiseks jääb teabeleht Tervist sellisel kujul viimaseks.

Ärevuseks pole siiski põhjust. Nii ESF-i tervislikke valikuid toetavate meetmete programm kui ka teabeleht Tervist jätkavad 2012. aastal. Teabeleht läheb mõneks ajaks õppe- ja arenduspuhkusele, et tulla siis lugeja ette tagasi uue ja paremana. Edaspidi annab teabelehte välja Tervise Arengu Instituut koostöös portaaliga Terviseinfo.ee.

Triinu, Kati, Sirle ja Riina jätavad sinuga, hea lugeja, hüvasti ning jäävad ootama uusi põnevaid kohtumisi tervisedenduse rõõmsas ja värvilises maailmas. Tervist!

Loe numbrit siit.