Blogi /

Blogi

Ajakiri "Märka Last" inimesele, kes hoolib.

  • Autor:Lastekaitse Liit
  • 09 Juuli 2012

Lastekaitse Liidu ajakiri "Märka Last" on mõeldud lastega töötavale spetsialistile ja ka lapsevanemale. Lugeja leiab  väga paraktilisi nõuandeid ja lugusid mis puudutavad erinevaid eluvaldkondi (suhted, kasvatus, seadusandlus, tervis, kool, lasteaed jne).

Ajakirja 2011.a. sügisnumbri fookus on laste seksuaalarengul ja -kasvatusel. Teema vajalikkusest annab tunnistust lugu teismelistest emadest ja muredest, mida rasedus liiga noores eas kaasa toob.

  • Lemme Haldre Tartu Tugikeskusest annab nõu kuidas rääkida väikese lapsega seksuaalsusest, et ennetada tema sattumist väärkohtlemise ohvriks.
  • Süginumbris jätkame ajakirja kevadnumbris alustatud kiituse ja karistuse teemat. Kolmandik Lastekaitse Liidu interneti küsitluses osalenud vastanutest pidas karistamist reeglite eiramise korral õigeks ja tõhusaks. Vanemate kirjeldatud karistamisviiside efektiivsuse ja mõju üle arutleb tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres.
  • Persooni loos astub üles Pille Alaver, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalituse juht. Naine puutub igapäevatöös kokku seksuaalkurjategijate ja pedofiilidega ning tunnistab avameelselt, et õnnelikuna tunneb end siis, kui saab kellegi paha vangi panna.
  • Viimasel ajal on ilmsiks tulnud juhtumeid, kus lapsed on elanud tingimustes, mis on seadnud ohtu nende tervise ja normaalse arengu. Õõvastavaid lugusid lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on see saanud võimalikuks ja mida saaks igaüks meist laste kaitseks ära teha. Just nendele küsimustele vastab ajakirja veergudel Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja.
  • Tõlkija ja psühhoterapeut Ly Ehin mõtiskleb Tommy Hellsteni loomingu üle: mida on vaja ühel lapsel, et saaks LAPS OLLA ning kuidas ta saab kasvada armastusväärseks inimeseks.
  • Inimesed vaikivad perevägivallast sageli kaua ega võta midagi ette. Vandeadvokaat Ene Ahas selgitab, mida tähendab lähenemiskeeld, ja julgustab lapsevanemaid vägivalla vastu abi otsima.
 

Koolikokad nautisid "Parima koolisöökla" finaalis kokkamist

  • Autor:Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instutuut
  • 18 November 2011

4. novembril toimus Toidumessil hoogne koolikokkade võistlemine parima koolisöökla tiitli eest. Finaali pääses eelvoorudest 7 kooli, kes pidid žüriile degusteerimiseks ja hindamiseks valmistama kolm rooga - supi, magustoidu ning innovaatilise roana kala-köögiviljaroa.

Väga pingevabas õhkkonnas oma boksidega tutvumisel ja uue olukorraga kohanemisel oli väga positiivne meeleolu, tehti veel naljagi ja jagati sõbralikult vajaminevat inventari. Huviga ja kohati kerge rahuga alustati võistlust, sest eks teati isegi, et just meie olemegi need 7 üleriigiliselt parimat koolisööklat ja juba finaalis osalemine on suur au ning tunnustus koolile.

Žüriile oli parima koolsöökla välja valimine parajaks pähkliks, „Finaalikohta olid väärt kõik road" sõnas C´est La Vie peakokk Vello Kiviberg.

 

Uut inspiratsiooni tervist toetavate tegevuste andmebaasist

  • Autor:Mariliis Tael, Tervise Arengu Instituut,
  • 18 November 2011

Alates oktoobrikuust on Terviseinfo.ee-s avatud tervist toetavate tegevuste andmebaas, kuhu kõik tervisedendusega seotud inimesed ja organisatsioonid on oodatud enda poolt läbi viidud tervist edendavaid tegevusi lisama ja vaatama, mida toredat ja kasulikku teised on korraldanud. 

Tervist toetavate tegevuste andmebaas pole täiesti uus, vaid juba mõnda aega avatud, kuid tänaseks Terviseinfo.ee uude keskkonda ümber tõstetud. Võibolla oled sinagi senisesse andmebaasi enda poolt läbiviidud tegevusi sisestanud. Andmebaasi loomise idee sai alguse tervist toetavate tegevuste kogumise ja jagamise vajadusest mitmetes valdkondades ja organisatsioonides. 2008. aastal alustatati toitumisalaste sekkumistegevuste andmete süsteemse kogumisega ja pilootprojektina koguti andmed 2005. aastast elluviidud sekkumistegevuste kohta. Tegevust koordineeris toitumisalaste sekkumistegevuste töörühm, mille koosseisu kuulusid Eesti Haigekassa Keskosakond, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Veterinaar-ja Toiduamet ja Tervise Arengu Instituut. Samuti on tervisesekkumiste näiteid kogutud koolidelt, maakondadelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning asutustelt ja organisatsioonidelt.

 

Uus tervisedenduse teabeleht "Tervist" number

  • Autor:Riina Juhkam (Sotsiaalministeerium)
  • 04 November 2011

Tervisedenduse teabelehe "Tervist!" näol on tegemist Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna koostatava väljaandega, mille eesmärk on edastada asjakohaseid uudiseid ja infot kõigile, kel tervisedendusse oma panus anda või teema vastu huvi. Teabelehe sünd sai võimalikuks tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavale meetmele „Tervist toetavate valikute soodustamine".

Lehe kolmeteistkümnendas (ühtlasi eelviimases) sügiskollases numbris käsitleme uuringut, mis põhineb Eve Reincke diplomitööl „Eesti kogemuse ja rahvusvahelise praktika arvestamine Eesti tervisedenduse arendamisel riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil".

Mitmete abistavate elukutsete esindajatel tuleb oma töös otse või kaude tegeleda patsientide ja klientide tervisekäitumisega. Selle väljakutsega paremini toime tulemiseks võib kasu olla motiveerivast intervjueerimisest, millest teemegi Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoogi Tõnu Jürjeni kaasabil ülevaate.

Samuti pakume lugemist alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise kohta. Tutvustame Saaremaa Õppekeskuse juhataja Leonora Krausi loengut, mis kajastab tööealiste meeste tervist. Lisaks vaatleme pereterapeut Siivi Hanseni esitatud ettekannet peresuhte mõjust töötaja toimetulekule ametipostil.

 

Toetagem õpilasi jääma tubakavabaks – 10 aastat Suitsuprii Klassi võistlust

  • Autor:Krystiine Liiiv
  • 29 November 2012

Kas te teadsite, et kui iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, siis 15-aastaselt suitsetab üks kümnest tüdrukust juba iga päev. 13-aastastest poistest suitsetab iga päev 6%, 15-aastastest aga juba 16%. Ning kas teadsite, et kolmandik 13-15-aastastest õpilastest, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid enne kümnendat eluaastat. Need on mõned faktid viimastel aastatel Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuringutest.

Rahvusvahelised teaduslikud uurimused näitavad tugevat seost suitsetamisega alustamise vanuse ja regulaarseks suitsetajaks saamise vahel. Erinevate uurimuste andmetel on 50-60% suitsetajatest alustanud sellega enne 13. eluaastat. See tähendab, et kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, siis tõenäosus saada täiskasvanueas regulaarseks suitsetajaks on üsna väike. Samuti tekivad noortel kiiresti tubakasõltuvuse ilmingud ning lisaks igapäevasuitsetamise suuremale negatiivsele tervisemõjule, on neil suitsetamisest loobumine sageli väga raske.

Mida nendest uuringutest järeldada? Kindlasti seda, et suitsetamisvastased ennetusmeetmed peavad algama enne kui enamus noorukitest alustab suitsetamisega eksperimenteerimist ning et ennetuse esmaseks eesmärgiks on suitsetamisega alustamise edasilükkamine või veel parem - ära hoidmine. Ennetusmeetmete teiseseks eesmärgiks on peatada üleminek juhusuitsetamiselt igapäevasuitsetamisele.

Just selliselt on püstitanud ka oma eesmärgid Euroopas üks levinumaid spetsiaalselt noortele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme - Suitsuprii Klassi võistlus.