Blogi

Kuidas jõuda projektiideeni, mis päriselt paikkonna elanike tervist mõjutab?

• Autor:Laura Aaben, Aljona Kurbatova (Tervise Arengu Instituut)
• 08 Jaanuar 2018

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutasid 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes "Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine", mille raames on võimalik välja jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha. Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Toetust võib taotleda kohalik omavalitsus, maavalitsus või MTÜ, mille partneriks on kohalik omavalitsus või maavalitsus.

Ei ole kahtlustki, et iga avatud taotlusvooru projekti esitav paikkond soovib, et tegevused, mille tarvis toetust küsitakse, oleksid võimalikult efektiivsed ning mõjutaksid reaalselt kohalike inimeste elu paremuse poole. Maailmapraktikas ja teaduskirjanduses tõendust leidnud soovitustele tuginedes oleme Tervise Arengu Instituudis koondanud omapoolsed nõuanded, kuidas iga paikkond võiks jõuda võimalikult jätkusuutliku projektiideeni.

Millest projekti ettevalmistamist alustada?

Mõjusa projekti koostamisel on esmatähtis, et projekt püüab lahendada paikkonnas mõnda PÄRIS probleemi. Kuidas ära tunda päris probleem? Paikkonnal peavad olema veenvad tõendid, mis viitavad probleemi olemasolule – selleks sobivad statistilised andmed, kuid nende puudumisel (mis Eesti omavalitsustes on levinud murekoht) on sobivaks tõenduseks ka kohalike spetsialistide tegelikel faktidel tuginevad professionaalsed hinnangud olukorrale. Mida rohkem probleemi olemasolule viitavat teavet on kogutud, seda kindlam saab paikkond olla, et tegu on PÄRIS probleemiga. Siinkohal ongi väga suureks abiks kohalik terviseprofiil ja selle koostamiseks tehtud analüüsid.

Teine oluline aspekt mõjusa projekti koostamisel on sihtrühm ehk inimesed, kellele on projekti tegevused suunatud. Siin kehtib tervisesekkumiste planeerimise rusikareegel – sihtgrupp tuleb määrata võimalikult täpselt. Ei ole soovitav kavandada tegevusi, mis on suunatud „kõigile", näiteks „kõigile valla elanikele". Sellisel juhul on tegu liialt laia sihtrühmaga, mille sekka kuulub kümneid alasihtrühmi, kes on väga erinevate probleemide, vajaduste ja võimalustega. Nende kõigini jõudmine ja nende elustiilis või valikutes muutuste ellukutsumine on väga ebatõenäoline.

Sobiva sihtrühma valiku eelduseks on konkreetse probleemi sisuline mõistmine. Enne, kui hakkame projekti kirjutama, peab meil olemas olema arusaam, kes on need inimesed, kes selle probleemi tõttu kõige enam kannatavad – mehed, naised, töötud, puuetega inimesed, vähekindlustatud pered, sõltlased, kroonilised haiged? Kui on näiteks mehed, siis küsime endalt edasi – mis vanuses mehed? Millises perestaatuses? Mis rahvusest? Või on mõni muu omadus, mis veelgi täpsustab seda sihtrühma. Mida spetsiifilisemale sihtrühmale tegevus on planeeritud, seda paremini saame pakkuda sihtrühmale seda, mida nad probleemi lahendamiseks vajavad. Meeles tasub ka pidada, et ühe projektiga ei pruugi olla võimalik lahendada kogu probleemi – probleemid lahenevad samm-sammult, eri sihtrühmade või tegevuste kaupa.

Järgmise sammuna jõuab projekti koostamise meeskond faasi, kus tuleb otsustada, millised on need konkreetsed projekti tegevused, mida ellu hakatakse viima. Tegevuste valik sõltub probleemi olemusest ja sihtrühmast – millised on meetodid, millega saaksime seda probleemi selles sihtrühmas üritada lahendada. Siin tulevad meile appi meie kolleegid nii Eestist kui välisriikidest, kes on aastakümnete jooksul proovinud ja katsetanud eri meetodeid eri probleemide lahendamisel. Neid meetodeid on paljusid ka teaduslikult uuritud ja koondatud soovitused.

Suvistel köögiviljapeenardel annavad tooni karotenoidid

• Autor:Ann Jõeleht (Tervise Arengu Instituut)
• 14 Juuli 2011

Suvel, mil peenardel päevitavad erksavärvilised aedviljad ja keha igatseb värskemat taldrikutäidet, on õige hetk heita pilk sellele, mis suvevärvidega koos kõhtu jõuab. Nimelt võlgnevad paljud köögi- ja puuviljad suure osa oma värviilust karotenoididele.

Karotenoidide alla kuulub rohkem kui 600 erinevat taimede, vetikate ja teatud bakterite poolt toodetavat rasvlahustuvat pigmenti, mis annavad puu- ja köögiviljadele neile omase kollase, oranži või punase värvi. Ka oma nime on karotenoidid saanud porgandi (carrot - ingl. k.) järgi. Ometi võivad rohkelt karotenoide sisaldada ka paljud rohelist värvi taimed.

Inimese organism suudab umbes 10% karotenoididest muundada A-vitamiiniks. Seda vitamiini on aga eelkõige vaja meie organismi kasvuks ja kudede taastootmiseks. Ta hoiab limaskestad tervena ja naha sileda, pehme ning haigustevabana. Samuti aitab A-vitamiin tagada juuste, luude ja hammaste tervise. Ta tugevdab ka immuunsust ning aitab tagada nägemisvõime hämaras valguses.

Lisaks A-vitamiiniks muundamisele toovad karotenoidid kehale kasu ka n-ö iseenesest, neutraliseerides vabu radikaale, toetades raku antioksüdantset kaitset ja takistades mitmete vähkkasvajate teket. Samuti võivad mõned karotenoidid pidurdada nägemise kaotust üle 50-aastaste hulgas. Siinkohal on looduslikel karotenoididel kindlasti eeliseid vastavate toidulisandite ees.

Mine metsa!

• Autor:Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituut)
• 18 Juuli 2011

Kui oma aias kasvavad marjad söödud, sügavkülma ja purki pandud või kui oma aeda ei olegi, on aeg seada sammud metsa poole. Kuigi marjade korjamine on üsna tüütu tegevus, on tulemus täiskorjatud ämbrite ning hiljem külmkapi- või sahvritäie hoidiste näol seda pingutust igati väärt. Nii saad ka talvel kätte vajalikud portsjonid marju ja puuvilju.

Suvi oma marjade ja viljade rohkuses on vapustav aeg. Aiast saame maasikaid, vaarikaid, karusmarju, musti ja punaseid sõstraid, astelpajumarju. Metsast saab metsmaasikaid ja –vaarikaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid ja murakaid, aga ka kibuvitsamarju.

Marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning erinevaid fütotoitaineid, andes seejuures vähe energiat. Näiteks jõhvikad annavad energiat alla 30 kcal 100 grammi kohta. Kõige energiarikkamad on astelpajumarjad, mis annavad pisut üle 80 kcal 100 grammi kohta. Enamike marjade energiasisaldus 100 grammi kohta on umbes 40-50 kcal, mida on vähem kui saame ühest šokolaadikommist.

Kui vaadata toitainelise poole pealt, siis teevad teistele marjadele pika puuga ära kibuvitsa- ja astelpajumarjad, aga samuti on head mustad sõstrad ja murakad. Päevase vitamiini C soovitusliku koguse saamiseks piisab ühest-kahest kibuvitsamarjast, musti sõstraid tuleks süüa selleks umbes kuus supilusikatäit, astelpajumarju umbes neli supilusikatäit. Ka maasikad on üsna rikkad vitamiini C poolest. Päevase soovituse saamiseks tuleks neid süüa umbes 120 grammi.

SVH ehk südamehaiguste ennetus

• Autor:Merle Leiner (Vireo)
• 27 Märts 2014

Alates 01.juunist 2011 toimub Hasartmängumaksu nõukogu toetusel Vireo SVH ennetusprogramm, kuhu ootame mehi ja naisi, vanuses 35+, kes ei ole viimas(t)e aasta(t)e jooksul tegelenud regulaarselt tervisespordiga ja kellel on vähemalt üks alljärgnevatest SVH riskidest:

• ülekaal (kehamassiindeks on suurem kui 25 kg/m2
• kõrge vererõhk (vähemalt 140/90 mmHg)
• kõrge kolesteroolitase (üle 5 mmol/l)
• suitsetaja

6-kuulises nõustamisprogrammis tegeletakse iga inimesega 6 kuu jooksul individuaalselt.