Ennetustöö tasandid

Ennetustöö on ebasoovitava nähtuse või protsessi tekkimise ennetamiseks või arengu pidurdamiseks tehtav töö. Uimastiennetuse ülesandeks on ära hoida eri probleemide (näiteks tervisehäirete, sotsiaalprobleemide, kuritegevuse, koolist väljalangemise ning töövõime kaotuse) teket ja süvenemist. Siiski ei tegele uimastiennetus vaid uimastitega, vaid ka tervisedendusega üldiselt – eesmärgiks pole ainult (sõltuvus)haiguse puudumine, vaid inimeste täielik sotsiaalne ning füüsiline heaolu.

Ennetustööd viiakse läbi kolmel tasandil: kogukonnale suunatud universaalne ennetus, kõrgema riskiga gruppidele suunatud valikuline ennetus ning kõrge riskiga inimestele suunatud näidustatud ennetus.

Joonis 1. Ennetustöö tasandid

Universaalse ennetuse sihtrühmaks on kogu elanikkond ning see sisaldab näiteks uimastitega seotud faktidest teavitamist, uimastite osas taunivate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamist, sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamist nii kodus kui ka koolis (probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus, otsuste langetamise oskus jne), uimastite kättesaadavust ja tarvitamist piiravaid õigusakte ja järelevalvet nende täitmise osas riigi ja kohalikul tasandil. Oluliseks universaalse ennetuse sihtrühmaks on lapsed ja noored. Neile jagatakse uimastitega seotud teadmisi ning neis kujundatakse hoiakuid ja arendatakse uimastite tarvitamisest hoidumiseks vajalikke ning üldiseid sotsiaalseid toimetulekuoskuseid. Oluliseks sihtrühmaks on ka lastevanemad. Perel on noorte uimastitarvitamise ennetamisel oluline roll läbi last ümbritseva igapäevase toetava elukeskkonna loomise, usaldusliku suhte hoidmise ja peresiseste kokkulepete seadmise. Uimastiennetustöö eesmärgiks noorte hulgas on uimastite proovimist ja kasutama hakkamist ära hoida või edasi lükata. Universaalne ennetus tegeleb kogu elanikkonnaga, luues tervislikke valikuid toetava keskkonna ja pakkudes vajadusel probleemide ennetamiseks vajalikku infot, oskusi ja teenuseid.

Valikuline ennetus keskendub gruppidele, kes on vastuvõtlikumad uimastiprobleemide tekkele, kuid kes ei ole uimasteid veel tarvitama hakanud. Siia kuuluvad näiteks õpiraskustega noored, uimasteid tarvitavate vanemate või vanemliku hoolitsuse ja toeta lapsed, noored õigusrikkujad, erivajadusega noored, töötud noored, koolikohustuse mittetäitjad jm ebasoodsas olukorras olevad noored. Neil noortel on suurem oht muutuda sotsiaalselt tõrjutuks, jääda kõrvale vaba aja veetmise võimalustest ning mitte saada vajalikul määral sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. See omakorda tõstab uimastitarvitamise ja sellega kaasnevate probleemide tekkimise tõenäosust. Oluline on neid noori varakult märgata ning pakkuda toetust ja abi haavatavuse vähendamiseks, näiteks õpiraskustega õpilastele võimetekohase õppe võimaldamine, perekonna nõustamine ja toetamine (sh vanemaharidusprogrammid), kriisinõustamine jms.

Näidustatud ennetustöö keskendub teatud individuaalsetele isiksuseomadustele ning on kõige aja- ja ressursimahukam. Sihtrühmaks on inimesed, kellel on suur risk uimastiprobleemide tekkeks, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed, psüühilise trauma läbi elanud lapsed ning muude käitumis- ja psüühikahäiretega noored. Oluline on varajane märkamine ja sekkumine – noortele ligipääsu võimaldamine vajalikele teenustele. Eesmärgiks on nii proovimise ja kasutama hakkamise ärahoidmine ja edasilükkamine kui ka tarvitamise vähendamine ning sõltuvuse tekke ära hoidmine. Näidustatud ennetustöö uimastite tarvitamise korral sisaldab endas mittehinnangulist suhtumist, uimasti tarvitaja motiveerimist ja toetamist, nõustamis-, võõrutus- ja asendusravi teenuste pakkumist ning hilisemat rehabilitatsiooni pärast ravi.

Loe edasi:

• Sõltuvus ja selle väljakujunemine