Tervise edendamine / Koolis

Uimastiennetustöö koolis on järjepidev protsess, mis toimub vastavalt õpilaste vajadustele, hetkeolukorrale ning töötajate arenguvajadustele, kaasates nii koolisiseseid kui ka -väliseid partnereid. Uimastiennetuse korraldamise, sh elluviimise ning hindamisega tegeleb töögrupp, kelle tööd juhib üks inimene (edaspidi koordinaator) ning kelle tööd toetab juhtkond.

Tegevuse etapid:

1. Juhtkonna heakskiit ja töögrupi moodustamine – tõhusa uimastiennetustegevuse eelduseks koolis on juhtkonna aktiivne toetus ja panustamine (vt joonis 3). Esmalt kaasab koordinaator mõne olemasoleva töögrupi (tervisenõukogu) või moodustab grupi inimestest, kes esindavad eri huvigruppide arvamusi (õpilased, vanemad ja hooldajad, õpetajad, tugiteenus, juhtkond, muud kooli töötajad).

2. Kaardistamine ja eesmärkide seadmine – töögrupp viib läbi olukorra (vt lisa 3) ja koostööpartnerite (vt lisa 5) kaardistamise ning sõnastab kaardistuse tulemustest lähtuvalt kooli uimastiennetuse esialgsed lühi- ja pikaajalised eesmärgid (vt ka peatükk 4.2). Järgmisena vaatavad ja arutavad töögrupi liikmed läbi koolis olemasolevad dokumendid ning nendes sisalduvad uimastiennetusalased punktid. Lähtudes peatükkidest 2 („Lähtekohad uimastiennetuseks koolis"), 3 („Võimalusi uimastiennetuse elluviimiseks koolis") ja 5 („Uimastitega seotud olukorrad ning nende lahendamine") ning nendega seotud lisadest tehakse seejärel ettepanekud olemasolevate dokumentide täiendamiseks (sh kooli kodukord) ja järgneva perioodi (näiteks ühe õppeaasta) ennetustegevusteks või koostatakse eraldi uimastiennetustegevuste läbiviimise plaan (mõlemal juhul vt ka lisa 2).

3. Arutelud

  • koolisiseselt – järgneb ettepanekute ja ennetustegevuste laiem arutelu kooli töötajate (tugitöötajad, õpetajad, juhtkond jne), õpilaste (nt õpilasesinduse eestvedamisel korraldatud arutelud ja rühmatööd õpilastega) ja vanematega (nt lastevanemate kogu ning hoolekogu eestvedamisel korraldatud arutelud lastevanematega), kes teevad soovi korral oma ettepanekud ja täiendused (vt ka lisa 4).
  • kooliväliste partneritega – seejärel toimub arutelu kohalike partneritega (nt kohalik noorsootöötaja, lastekaitsetöötaja, piirkondlik noorsoopolitseinik jne), kes saavad osaleda oskusteabega nii ennetustöös kui ka probleemidele lahenduste väljatöötamises.

4. Heakskiitmine ja tutvustamine – arutelude tulemusena täiendatakse ja parandatakse dokumente ning planeeritud ennetustegevusi või kooli ennetustegevuste läbiviimise plaani. Järgnevalt tutvustatakse kaasajastatud kooli kodukorda ja planeeritavaid ennetustegevusi kooli töötajatele, õpilastele, vanematele ja partneritele.

5. Rakendamine – järgneb ühiste kokkulepete igapäevane rakendamine ja ennetustegevuste elluviimine vastavalt tegevusplaanile.

6. Hindamine – teatud intervalli järel peab kooli uimastiennetustöö toimimise vajadustele vastavust hindama (näiteks 1–2 korda aastas). Selleks on hea üle vaadata ja hinnata kooli uimastiennetuse eesmärkide täitmist ja tulemuste saavutatust, läbi vaadata koolis toimunud uimastitega seotud juhtumid ning nende iseloom (vaata lisa 7) ja järelhinnata kooli hetkeolukorda (vaata lisa 3). Oluline on jälgida, kas kooli uimastiennetustöö keskendub praegustele probleemsetele teemadele ning kas planeeritud ennetustegevused on aja lõikes edu toonud. Tähtis pole mitte toimunud juhtumite arv, vaid juhtumite sisu ning sellest tulenevad sammud järgnevate juhtumite ennetamiseks ning sekkumistöö tõhusamaks muutmiseks.

Joonis 4 Uimastiennetusprotsessi etapid

Joonis 4. Uimastiennetusprotsessi etapid

Loe edasi: