Partnerlussuhete loomine ja hoidmine kohalike asutustega

Järjepidev ja süsteemne partnerite kaasamine loob paremad eeldused uimastitega seotud olukordade ennetamiseks ja lahendamiseks. Kogukond saab aktiivselt osaleda probleemide ja vajaduste kindlaks tegemises, lahenduste väljatöötamises ning sekkumiste läbiviimises ja hindamises. Koolil peavad olema kohalike koostööpartnerite kontaktid (vt ka lisa 5).

Üldine ennetustöö. Koos kohalike noortekeskuste ja noorteorganisatsioonide, huvikeskuste, rahvamajade, kiriku- ja muude seltside, kodanikeühenduste, kohalike omavalitsuste, korrakaitseorganite, spordiklubide, lastevanemate, hooldajate ja teistega saab kool ellu viia universaalset laiaulatuslikku ennetust, pakkuda võimalusi uimastivabaks vaba aja veetmiseks ja huvitegevuseks ning arendada laste ja noorte emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi. Kool saab osa võtta kohalikest ja üleriigiliselt korraldatavatest uimastiennetuslikest projektidest ning toetada õpilaste õppetöövälistest huvitegevustest osavõttu koolis ja kogukonnas. Kogukonna roll uimastiennetuses peaks olema osalev, mitte vaid teenuseid planeeriv ja pakkuv.

Varajane märkamine ja sekkumine. Koolil on tähtis roll lapse probleemide varajasel märkamisel ning koostöös kohalike spetsialistidega neile lahenduste leidmisel (vaata ka lisa 5). Lapsega lähedaselt kokkupuutuvad inimesed peavad oskama lapse abivajaduse märke ära tunda, lapsi oma pädevuse piires toetada ning julgeda neist vastavatele spetsialistidele teada anda. Varase märkamise tulemusena on võimalik osutada vajalikku abi ja toetust lapsele ja tema perele ning ennetada probleemide kuhjumist ja lapse abivajaduse kasvu. Omavaheline koostöö loob kogukonna, kus üksteist abistatakse ja usaldatakse.

Kooli võimalused kogukonna kaasamiseks:

• ühiselt noortele uimastivabade tegevuste korraldamine (sh õppetööväline huvitegevus koolis ja kogukonnas);
• ühiselt kooli uimastiennetusalaste tegevuste planeerimine (vt ka lisa 4);
• kooli ajalehe, kooli kodulehe ja infomaterjalide levitamine;
• avatud uste päevade elluviimine;
• õpilastele antud kodutööd ja tegevused (nt tervisedenduse spetsialisti töövari, õpilasfirmade tegevus sotsiaalvaldkonnas jne);
• infotundide ja ühiste arutelude korraldamine, kus tutvustatakse noortepoolse uimastite tarvitamise alaseid uuringuid, võimalusi kaitsetegurite suurendamiseks nii kodus, koolis kui ka kogukonnas;
• toetuse otsimine uimastiennetuslike programmide elluviimiseks koolis.

Loe edasi:

• Peatükk 4. Uimastiennetuse korraldamine koolis