Seadusandlus ja strateegiad

Rahvastiku tervise arengukava

Rahvastiku tervise arengukava (RTA) püstitatab strateegilised eesmärgid Eesti rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks.Tegu on olulise alusdokumendiga kogu Eesti tervisedenduslikud töös.

Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõiki kolme mõjutavad oluliselt tervisekäitumine ja keskkonnategurid. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6–15%.

Alates 1990. aastate algusest on Eestis koostatud mitmeid tervisepoliitika visioone ning 1995. aastal kinnitati ka Rahvatervise seadus. Aastate jooksul on koostatud mitmeid strateegilisi dokumente tervisevaldkonnas üles kerkinud probleemide ja ülesannete lahendamiseks. Ühiskonna arenguga kaasnenud muutused on seadnud meid silmitsi vajadusega sõnastada uuesti Eesti eesmärgid, põhimõtted ja prioriteetsed suunad rahvastiku tervise parandamisel.

Seni kehtinud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009–2020 seadis eesmärgiks pikendada inimeste eluiga ja tervena elada jäänud eluaastaid. Kuigi keskmine oodatav eluiga on Eestis jõudsalt pikenenud, siis samas tempos ei ole lisandunud tervena elada jäänud eluaastaid. See tähendab, et inimesed elavad küll kauem, aga haigena. 

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on:

• Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78. ja naistel 84. eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62. ja naistel 63. eluaastani.
• Tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta.
• Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat.

RTA on jaotatud kolmeks programmiks.

Tervist toetatavate valikute programm käsitleb:

• kõiki neid valikuid, mida inimene saab või peaks saama ise aktiivselt teha ning kujundab seeläbi oma elustiili ning harjumused;
• elukeskkonda (sh õpi-, töö-) ning sotsiaalse keskkonna neid aspekte, mis otseselt kujundavad ja mõjutavad inimeste riskikäitumist, valikuid ning elustiili;
• infot ja teenuseid, mis aitavad inimestel vähendada enda ja lähedaste riskikäitumist, teha tervist toetavaid valikuid või kujundada oma elustiil tervislikumaks.

Tervist toetava keskkonna programm käsitleb:

• riske ja mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) inimese tervislikule seisundile, mis tulenevad meid ümbritsevast (looduslikust või tehis-) keskkonnast ja sealsetest keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest faktoritest;
• psühhosotsiaalseid ning sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist.

Inimkeskse tervishoiu programm käsitleb:

• inimesekeskset mõtte- ja tegutsemisviisi, kus nähakse teenuseid kasutavaid inimesi võrdsete partneritega kõikides tegevuste elluviimise etappides.

Rahvatervise seadus

Rahvatervise seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

Kohalike omavalitsuste ülesanded ja kohustused on Rahvatervise seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud:

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;
3) rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks;
4) riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
5) maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:
1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike omavalitsuste poolt ühiselt täidetavaid ülesanded sätestab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61¹, mille kohaselt on ühiselt täidetavate ülesannete hulgas maakonna või piirkonna arengukava koostamine, kus üheks sisendiks ning teabe allikaks peab olema tervise- ja heaoluprofiil.
§ 61. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine
(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsustega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamisel ei kohaldata halduskoostöö seadust.
(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannet täita, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]