Uuringud ja analüüsid

Tervise Arengu Instituut on ellu viinud mitmeid üleriigilisi uuringuid, et hinnata paikkondades rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist, võrgustikutööd ja tervist toetavate tegevuste elluviimist nii maakondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Kohalike omavalitsuste võimekuse ja valmisoleku suurendamine rahvatervise probleemide ennetamiseks (2021)

Raportis kirjeldame arendus- ja koordinatsioonimudelit, mis on kogemuslik üldistus kahe kohaliku omavalitsuse – Rõuge ja Põlva – seitsmekuulise arenguprogrammi tegevuste tulemustest. Arenguprogrammi ülesandeks oli teenusedisaini metoodikate tundmaõppimise ja rakendamise abil toetada programmis osalevate omavalitsuste võimekust rahvatervise probleeme ennetada. Teiseks ülesandeks oli disainida arendus- ja koordinatsioonimudel(id), mis oleks rakendatavad ka teistele kohalikele omavalitsustele. Raportis on mudel lahti kirjutatud rahvatervise probleemide ennetamise võtmes ja kohaliku omavalitsuse tasandist lähtuvalt, aga selle kontseptuaalne olemus teeb mudeli rakendatavaks ka mistahes muude komplekssete probleemidega tegelemise kontekstis ja teistel valitsemistasanditel.

Arenguprogrammis keskendus Põlva noorte ülekaalulisuse ning Rõuge vaimse tervise problemaatikale. Põhiprobleemide kirjeldamise käigus selgus, et need kaks pealtnäha erinevat probleemi on omavahel seotud. Probleemide ühine lahendamine andis omavalitsustele täiendavat võimendusefekti, mis on programmi täiendav kasutegur.

Raportis anname esmalt ülevaate arenguprogrammi protsessist ja osalenud kohalike omavalitsuste meeskondadest, seejärel kirjeldame arendus- ja koordinatsioonimudelit ning selle rakendumist Põlva ja Rõuge kohalikus omavalitsuses. Kõige lõpus toome ära soovitused, kuidas teenusedisaini lähenemist edaspidi rahvatervise probleemide ennetamise tegevuste võimestamiseks rakendada. Raporti lisast leiab olulisemad töölehed, mida koolituste ja töötubade raames kasutati.

Eesti kohalike omavalitsuste alkoholipoliitika pilootprojekt (2018)

Aastatel 2014–2017 viis Tervise Arengu Instituut koostöös Terve Eesti Sihtasutuse ning Eesti Tervislike Linnade Liiduga ellu kohaliku alkoholipoliitika pilootprojekti, mille otsene eesmärk oli vähendada kohaliku omavalitsuse territooriumil alkoholi kättesaadavust alaealistele. Üldeesmärgiks oli testida alkoholikahjude vähendamiseks kohalikes omavalitsustes mõeldud ennetustöö mudelit Eestis ning analüüsida, milliseid muutusi on võimalik saavutada. Pilootprojekt viidi ellu kolmes omavalitsuses. 

Tutvu projekti tulemusi kajastava raportiga.

Raportile lisaks on valminud illustratiivsed materjalid, mis annavad lühiülevaate projekti sisust ja tähtsamatest tulemustest.

• Kohaliku alkoholipoliitika pilootprojekt (tutvustav plakat)
• Põlva valla tulemused (tutvustav plakat)
• Põltsamaa linna tulemused (tutvustav plakat)
• Kuressaare linna tulemused (tutvustav plakat)

Paikkonna tervisemõjurite uuring

Paikkonna tervisemõjurite uuringu (PTMU) raportid annavad ülevaate Eesti maakondade elanike terviseseisundist, tervisekäitumisest ja tervist mõjutavatest teguritest.

Paikkonna tervisemõjurite uuringu eesmärgiks on suurendada teadlikkust paikkondade elanike tervisekäitumisest ja seda mõjutavatest teguritest. Andmeid on võimalik kasutada kohalike rahvatervise tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Uuringu tulemustele toetudes saavad maa- ja omavalitsused kujundada kohalikke poliitikaid ja kohalike elanike vajadustele kohaseid teenuseid ning prognoosida tulevikus esile kerkida võivaid riske ja vajadusi.

Uuringu andmed koguti postiküsitluse meetodil, andmete kogumine toimus 2011. a maist juulini. Küsitleti elanikke vanuses 15–70 eluaastat, 77 Eesti kohalikust omavalitsusest. Valimi üldmaht oli 9668 isikut, lõplikuks uuringu tagasiside määraks kujunes 43,8% (4239 vastajat).

Uuringu valimi koostamise aluseks võeti kohalike omavalitsuste tüpoloogia ja asend Eesti regionaalses süsteemis. Uuri valimi koostamise metoodika kohta.

Uuringu ankeet koosnes kümnest peatükist – terviseseisund, toitumine, alkoholi tarvitamine, tubaka tarvitamine, narkootikumide tarvitamine, sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, kehaline aktiivsus, seksuaaltervis, turvalisus ja ohutus – ning küsimustest vastaja tausta kohta. Edaspidisteks paikkonna tervisemõjurite hindamiseks on uuringu küsimustik soovi korral kasutamiseks kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles.

Raportis on välja toodud maakondade andmed nimetatud peatükkide kaupa. Esmalt on esitatud näitaja jaotused uuringus osalenud omavalitsustes koos maakonna ja Eesti keskmisega. Seejärel on kirjeldatud maakonna keskmise näitaja olulisimaid erisusi sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes ning analüüsitud uuritava näitaja seoseid teiste tunnustega. Raporti lisana on esitatud näitajate protsentuaalsed jaotused sotsiaal-demograafiliste taustatunnuste kategooriate lõikes.

Iga maakonna uuringu raportit saab vaadata ja selle alla laadida, klikkides maakonna nimele:

• Harjumaa
• Hiiumaa
• Ida-Virumaa
• Jõgevamaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Lääne-Virumaa
• Põlvamaa
• Pärnumaa
• Raplamaa
• Saaremaa
• Tartumaa
• Valgamaa
• Viljandimaa
• Võrumaa

Analüüsiraportid koostas Tervise Arengu Instituut koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega (RAKE) 2012. ja 2013. aastal. 

Paikkonna tervisemõjurite uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013" raames.

Uuringu kontaktisik: Triinu Purru, TAI Paikkonna ja töökohtade valdkonna juht,

tel 659 3809, triinu.purru@tai.ee

Paikkonna tervisedenduse tugistruktuuri arendusvõimalused Eestis. Eesti senise süsteemi analüüsist ja rahvusvahelisest praktikast tulenevad ettepanekud (2011)

Koostöös konsultatsioonifirmaga CPD viis Tervise Arengu Instituut 2011. a esimeses pooles ellu uuringu, mille raames uuriti paikkonna tervisedenduse toimimist nii Eestis kui ka valitud välisriikides (Rootsi, Taani, Inglismaa, Kanada ja Austraalia). Töö eesmäk oli koondada ideid paikkonna tervisedenduse tugistruktuuri jätkusuutlikuks korraldamiseks Eestis üleriigilisel, maakondlikul ja kohalikul tasandil.

Vaata analüüsi lõppraportit ja põhjalikumat vaheraportit (Eesti senise olukorra ja välisriikide kogemuste kaardistus). 

Terviseprofiilide kaardistus (2009)

Raporti eesmärk on kaardistada Eestis ja valitud välisriikides olemasolevad terviseprofiilid ning võimalikud juhendmaterjalid paikkondadele. Raport kajastab terviseprofiilide koostamise ja indikaatorite määratlemise temaatikat nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis. Analüüsitud on Eestis koostatud terviseprofiile, rahvusvaheliste organisatsioonide kasutatavaid terviseindikaatoreid ja valitud välisriikide terviseprofiilide põhimõtteid. Kajastatud on ka juhendmaterjale terviseprofiilide koostamiseks paikkondade tasandil.

Tutvu raportiga. 

Terviseuurimus kolmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus ja Narvas (2007)

Uurimus viidi ellu BSR INTERREG III B projekti Health and Social Well-being in the Baltic Sea Region (HEPRO) raames. Eesmärk oli koguda andmeid elanikkonna tervislikust olukorrast nii paikkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Uurimuse tulemusi saavad kohalikud omavalitsused kasutada kohalike arenguplaanide koostamisel.

Tutvu uuringuraportiga.