Narkootikumid

Uimastid on ained, mis mõjutavad enesetunnet, käitumist ja ümbritseva maailma tajumist. Uimasteid liigitatakse nende toime, tarvitamise põhjuse ja legaalse staatuse järgi. Alkohol ja nikotiini sisaldavad tubakatooted on täiskasvanutele lubatud uimastid, seevastu narkootikumid on Eestis ebaseaduslikud. Oluline on mõista, et kui uimasti on seaduslik, siis ei vähenda see selle ohtlikkust võrreldes ebaseadusliku uimastiga. Siinses tekstis mõeldakse edaspidi uimastite all narkootikume ehk ebaseaduslikke uimasteid.

Ebaseaduslike uimastite hulka kuuluvad väga mitmesugused ained. Tänapäeval peetakse kõige ülevaatlikumaks lähenemiseks uimastite rühmitamist aine mõju järgi inimese kehale ja tajule. Kokku eristatakse kuute peamist uimastikategooriat, mille alla kuulub aastakümneid tuttavatele uimastitele lisaks ka suur hulk uusi psühhoaktiivseid aineid, mille mõju ja lühi- ning pikaajalised tervisemõjud on teadmata.

Kuus peamist ainete kategooriat aine mõju järgi on:

• tunnetust ja taju muutvad ained (dissotsiatiivid ja psühhedeelikumid)
• mitme uimasti mõju tekitavad ained (kannabinoidid)
• eufooriat tekitavad ained (opioidid)
• pärssiva toimega ained (depressandid)
• suhtlemis- ja empaatiavõimet suurendavad ained (empatogeenid)
• ergutava toimega ained (stimulandid).
  

Kuigi aina enam räägitakse uimastite tarvitamisega seotud ohtudest ja tagajärgedest, on uimastid tänapäeva maailmas lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine levinud. „Uimasti“ on vaid üks termin, kuid selle taga peitub tuhandeid eri aineid ja mitmesuguseid tarvitamise eesmärke ja mustreid – varieerudes nendega korra eksperimenteerimisest, episoodilise tarvitamise või väljakujunenud sõltuvuseni välja.

Uimastite tarvitamise põhjused on väga erisugused, ajendid/asjaolud võivad esineda samal ajal ning jääda sügavamal tasandil ebaselgeks ka tarvitajale endale. Uuringu „Uimastite tarvitamise mustrid Eestis“ järgi saab täiskasvanute uimastitarvitamise põhjused jagada kolme suuremasse kategooriasse. 

Rekreatiivne ehk meelelahutuslik tarvitamine

Uimasteid tarvitatakse enamasti vabal ajal (nt nädalavahetusel) ja seltskonnas, et lõbutseda, lõõgastuda, kogeda naudingut, pidutseda ja saada vaheldust argipäevast. Selline tarvitamine ei pea muutuma elu oluliseks osaks ja võib olla seotud mõne eluperioodiga, millest kasvatakse välja. 

Teraapiline tarvitamine

Uimastite tarvitamise peamine eesmärk on toime tulla mõne probleemi või negatiivse meeleseisundiga, nt vaimse või füüsilise tervise probleemid, traumad. Sageli ütlevad uimasteid tarvitavad inimesed, et teevad seda eneseraviks, näiteks siis, kui tuntakse, et mujalt ei saada abi oma probleemi lahendamiseks. Teraapilisel eesmärgil tarvitamine võib olla stabiilne ja kontrollitud, kuid võib esineda ka eskapismi ehk oma probleemide eest põgenemist, mida iseloomustab kaootilisem tarvitamismuster ja tarvitamisest tingitud kahjude suurenemine.

Võimekust suurendav tarvitamine (ingl enhancement)

Uimasteid võidakse tarvitada ka oma seisundi parandamiseks või võimekuse stimuleerimiseks. Näiteks tarvitatakse stimulante, et parandada keskendumisvõimet ja töötada pikemat aega väsimata. Psühhedeelikume aga tarvitatakse näiteks selleks, et avardada taju ja loovust.

Esineb ka tarvitamismustreid, mis langevad kategooriate piirimaile: näiteks spirituaalseks ja vaimseks arenguks uimastite tarvitamine, mis võib tuleneda mõnest eelnevast traumast või tajutud puudusest, kuid läheb kaugemale pelgast probleemiga toimetulekust. Peale isiklike motiivide, tuleb tarvitamise paremaks mõistmiseks võtta arvesse ka keskkondlikke tegureid, nagu suhtlusvõrgustik (nt uimastite normaliseeritus ja kättesaadavus) või asukoht, kus uimasteid tarvitatakse. Loe lähemalt uimastitarvitamise riskitegurite kohta.

Uimastite tarvitamise põhjuste konteksti mõistmine aitab inimest paremini kõnetada ja luua abi- ja toetusvõimalusi. Oluline on lasta inimesel tarvitamine ise määratleda, olla talle toeks just seal, kus ta oma elus parasjagu asub, sest tarvitamispõhjused või -mustrid on pidevas muutumises. Samas tuleb märkida, et täiskasvanud tarvitajatele sobivad lahendused ei sobi lastele ja noortele. Lapsed ja noored, kes puutuvad kokku uimastitega, vajavad täiskasvanu sekkumist. Varajane sekkumine ja abi osutamine aitab ennetada probleemide kuhjumist ning abivajaduse kasvu. Sekkujaks võib olla lapsevanem, kooli tugispetsialist, perearst või keegi, kes oma töös laste ja noortega igapäevaselt tegeleb.

Tervise Arengu Instituut (TAI) on koondanud uimastite info ja abivõimalused veebilehele narko.ee

MÄRKSÕNAD: narkootikumid uimastid