Vanemlusprogrammi mõju-uuringud

Programmi mõjust

Vanemlusprogrammi tulemuslikkus on tõestatud ja andnud laste käitumisprobleemide vähendamisel häid tulemusi nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides, sealhulgas Norras, Venemaal, USA-s, Uus-Meremaal, Austraalias, Hollandis, Rootsis jm¹.

Uuringutest on selgunud, et programmi läbinud vanematel paranesid märgatavalt vanemlikud oskused, sealhulgas suhtlemis- ja enesekehtestamisoskused, ning vähenes vanemlik stress. Programmi rakendamise järel suurenes laste sotsiaalne kompetentsus, enesekehtestamise oskus, probleemide lahendamise oskus ja paranesid suhted vanemate ning eakaaslastega. Pikas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ja antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ning koolist väljalangemine.

Eesti mõju-uuring

Eestis viidi vanemlusprogrammi rakendamise pilootprojekti (10.2014-03.2017) jooksul ellu programmi mõju-uuring.

Küsitleti vahetult enne koolitust, kohe peale koolituse lõppemist ning 6 kuud peale koolitust (et jälgida soovitud tulemuste saavutamist ning nende püsimist). Peamise hindamisvahendina kasutati Eybergi lapse käitumise küsimustikku, mis on laialdaselt kasutusel ka teistes vanemlusprogrammi riikides. Joonisel on toodud kolme küsitluse tulemused (191 koolitusel osalenud vanema hinnang oma lapse käitumisele).

Joonisel on skoori tulemused jagatud kaheks grupiks: tavapärase eakohase käitumisega lapsed ning lapsed, kellel on vanema hinnangul käitumisega suuremaid raskusi või probleeme. Enne vanemlusprogrammi koolitust oli enam kui pooltel lastel käitumisega olulisi probleeme. Koolituse lõpuks oli raskustega laste osatähtsus vähenenud kolm korda ning see muutus püsis ka pool aastat pärast koolituse lõppu. Sarnaseid tulemusi on näidatud ka teistest programmi rakendavates riikides.

Eestis tehtud mõju-uuringutega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel.

Kulu-tulu analüüs

Eestis on ellu viidud ka programmi kulu-tulu analüüs. Analüüs selgitas, et lastel, kelle puhul suudetakse ennetada käitumisprobleemide väljakujunemist, on edasises elus parem vaimne tervis, suurem edukus haridusmaastikul ja tööturul, vähem sõltuvusainete tarvitamist, agressiivset käitumist ja õigusrikkumisi. See omakorda tähendab vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning -toetuste kasutamist, väiksemaid kuritegude kontrolli- ja tagajärjekulusid, suuremaid sissetulekuid jmt. Analüüsi tulemusel leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.² See tähendab, et näiteks programmi rakendamiseks kulutatud 5000 eurot võib aidata tulevikus kaudsetelt kuludelt kokku hoida orienteeruvalt 72 000 eurot.

^1. Lisainfo programmi arendaja kodulehel. 
^2. Civitta International (2016) Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ mõjuvaldkondade ning kulude ja tulude analüüs. Lõpparuanne. Uuringuraport.