Maakondlikud tervisetoad ja tervisenõukogud 2005-2017

Eesti paikkondliku tervisedenduse arengus ja korralduses oli oluline koht maakondlikel tervisetubadel ning tervisenõukogudel, mille üle-Eestiline võrgustik loodi 2005. aastal.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) ennetamise riiklik strateegia aastani 2020 kinnitati Vabariigi Valitsuse 3.veebruari 2005. istungi protokolliga. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku varajases haigestumises ja suremuses südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

SVH strateegia raames avati 2005. aastal igas Eesti maavalitsuses maakondlik tervisetuba. Tervisetuba oli maakondlik tervise edendamise ja arendamise keskus, kus töötas vähemalt üks maavalitsuse spetsialist. Maavalitsuste tervisedendajad olid läbi aastate rahvatervise valdkonna eestvedajateks ja arendajateks maakonnas ning aitasid parandada maakonna elanike heaolu. Nad koordineerisid koostööd rahvatervise seisukohast oluliste asutuste ja inimeste vahel, viisid ellu tervist toetavaid tegevusi ning pakkusid maakonna elanikele teavet tervislike eluviiside kohta.

Tervisetoad olid mittemeditsiinilised, metoodilised kabinetid ning nende põhiülesandeks oli ellu rakendada maakondlikku tervisestrateegia tegevuskava koostöös kohalike omavalitsustega ning erinevate võrgustikega. Lisaks kõigile maavalitsustele olid ja on ka praegu tervisetoad avatud Tallinna linnaosade valitsustes, Tartus ja Narvas.

2005. aastal moodustati kõigi maavalitsuste juurde tervisenõukogud, mille ülesandeks oli maakondlike tervisevaldkonna prioriteetide määratlemine ning maakondliku tervisestrateegia ja tegevuskava koostamine. Tervisenõukogu juhtimisel viidi tervist toetavaid tegevusi ellu läbi maakondlike tervisetubade.

Maavalitsused lõpetasid oma töö detsembris 2017 ning nende ülesanded rahvastiku tervise edendamisel lähevad üle kohalikele omavalitsustele.

MÄRKSÕNAD: tervis tervisedendus tervise edendamine paikkond ülesanded arengukava KOV kohalik omavalitsus maavalitsus tervisenõukogu terviseprofiil